Sulling: Eestil on 73% saastekvoodist müüdud

Riigile on see kahe aastaga sisse toonud 364 miljonit eurot, mis Eesti kroonides näeb välja veelgi uhkem, 5,7 miljardit krooni, rääkis Sulling.

Raha kasutamise tingimus on, et see peab aitama vähendada CO2 emissiooni.

Eestis on kvoodimüügist laekunud raha kasutatud elektriautode soetamiseks, üle poole on kulunud hoonete soojustamiseks, ostetud on 110 bussi maakonnaliinidele, rahastatud tuuleparke. Plaanis on uued trammid Tallinnas. Mitmed teatrid on saanud uue energiasäästliku lavavalgustuse või uued bussid.

Sullingu sõnul jõudis Eesti oma saastelubadega 2010. a turule kui nõudlus oli madal ning pakkujaid turul palju.

„Kõige keerulisem oli teha esimene tehing,“ rääkis ta – kõik potentsiaalsed ostjad küsisid referentse. Abiks tuli varasem tehing austerlastega ajast, mil Sulling töötas veel Nelja Energias. Nii saigi Eesti riigil kaks esimest müügitehingut tehtud Austriaga ning edaspidi olid uksed avatud ka teisteks tehinguteks.

Võimalike ostjate kaardistamisel saadi Sullingu sõnul suurt abi muuhulgas Eesti saatkondade võrgust.

Et pakkujate seas eristuda, rõhus Eesti perfektsele asjaajamisele ja usaldusväärsusele. Samuti uuriti välja konkureerivate müüjate tüüpilised vead – nii teati potentsiaalse ostja juurde minna laia valikuga projektidest, mille vahel valida.

„Eestil on praegu maailmas superhea maine,“ ütles Sulling. Teatakse Eesti tehnoloogialahendusi, Baruto on teinud tänuväärset turundust Jaapanis, Euroopas imetletakse Eesti korras riigirahandust. Ning mõjus argument on olnud ka kõrge koht korruptsiooniindeksis.