Muudatustega kiirustamine sai kinnitust

Ligi kolme ja poole tunniseks veninud vestlusringis jäid eelnõu algataja rahandusministeeriumi esindajad üha enam erinevate katusorganisatsioonide küsimustele vastuseid võlgu või vastasid väga üld- ja napisõnaliselt. See paraku huvigruppe ei rahuldanud.

Kõige intensiivsemalt ja tulisemalt võttis sõna kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, kelles tekitas küsimusi, kuidas on osa seaduseelnõudesse jõudnud aspekte tunnetuslikud või uskumusel põhinevad.

„Jagage oma analüüse katuseorganisatsioonidega. Aga teie usute, usuliste asjadega minu meelest tegeletakse pühakodades. Seadus võiks olla täpne, kontrollitud ja tuvastatud,“ ütles Luman tulumaksuseaduse muutmist puudutava arutelu käigus.

Lumaniga dialoogis olnud rahandusministeeriumi esindaja Sven Kirsipuu tunnistas, et mõjude hindamise analüüs jäi ajapuuduse tõttu tellimata. Ajapuuduse põhjus peitub selles, et otsus tulumaksu- ja käibemaksu seadust muuta sündis väga kiiresti ning analüüsideks oli aega vaid mõned nädalad. Seetõttu on ka nii ettevõtjad kui ka teised muudatustega seotud osapooled tõstnud pea, et ei jõustuks muudatused, mis ei arvesta reaalsete oludega.

„Tulime eelkõige selgitama oma seisukohti,“ rääkis Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Martin Huberg ootustest enne istungit. „Tahtsime rääkida, millised on kitsaskohad nende eelnõude puhul, milliseid alternatiivseid lahendusi me välja pakume. Natuke tulime kritiseerima ka, aga meil tulemus oligi see, et tegelikult oli see kuulamine, mitte niivõrd lahenduste leidmine.“

Ta tõdes, et paljudele küsimustele vastuseid ei saanud, sest ministeeriumil on oma kindlad seisukohad ning selle asemel, et üritada teiste seisukohtadest aru saada, raiuti oma maailmavaadet.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni presidendi Kersti Krachti ootus oli, et rahanduskomisjon kuuleks, mida ettevõtjad päriselt arvavad.

„Siin rääkisid mitmed ettevõtlusorganisatsioonide esindajad, mida see tegelikult kaasa toob. Küsimus ei ole ainult halduskoormuse kasvus, vaid mida see tähendab maapiirkonna ettevõtjatele - paljudele toob kaasa olulise maksutõusu. See tähendab mikroettevõtjatele paljudes valdkondades šokki,“ sõnas Kracht.

Temagi märkis, et selgeks sai, kuidas rahandusministeerium ei ole kõiki valdkondi läbi mõelnud, kuid ta avaldas lootust, et pärast tänast arutelu tuleb mingi kompromiss. Krachti hinnangul on teine asi, kui suures ulatuses see tuleb.

„Meile on selge see, et riigil on raha vaja, eelarves on auk, mida on vaja täita ja võetakse sealt, kust võtta on ehk maksude tõstmisega,“ ütles ta.

Huberg avaldas samuti lootust, et huvigruppe võetakse kuulda, kuid samas märkis, et paljud asjad on esitatud sellisena, et need on eelarvesse sisse kirjutatud ja nüüd tuleb leida muu katteallikas.

„Selles mõttes on seadusandja sundseisus ja n-ö kahvli otsa aetud. Ei oska öelda, kas kaine mõistus võidab või mitte,“ nentis ta.

Täna arutas riigikogu rahanduskomisjon avalikul istungil mitmete huvigruppidega sõiduautode maksustamise ja vähemalt tuhandeeuroste arvete käibedeklaratsiooni lisal kajastamisega seotud küsimusi.

Komisjoni istungile olid palutud huvigruppide seisukohti tutvustama esindus- ja katusorganisatsioonid: kaubandus-tööstuskoda, liisingühingute liit,  raamatupidajate kogu, maksumaksjate liit, autoettevõtete liit, tööandjate keskliit, autode müügi- ja teenindusettevõtete liit, teenusmajanduse koda, EVEA, kaupmeeste liit, kindlustusseltside liit, audiitorkogu. Kohtumisel osalesid ka valitsuse kui eelnõu algataja ning maksu- ja tolliameti esindajad.