• OMX Baltic1,55%282,43
  • OMX Riga0,16%874,16
  • OMX Tallinn0,98%1 778,46
  • OMX Vilnius1,01%1 097,09
  • S&P 5000,55%5 975,38
  • DOW 30−0,06%42 706,56
  • Nasdaq 1,24%19 864,98
  • FTSE 1000,31%8 249,66
  • Nikkei 225−1,47%39 307,05
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%111,69
  • OMX Baltic1,55%282,43
  • OMX Riga0,16%874,16
  • OMX Tallinn0,98%1 778,46
  • OMX Vilnius1,01%1 097,09
  • S&P 5000,55%5 975,38
  • DOW 30−0,06%42 706,56
  • Nasdaq 1,24%19 864,98
  • FTSE 1000,31%8 249,66
  • Nikkei 225−1,47%39 307,05
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%111,69
  • 18.12.13, 12:51
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

KPMG: üheksa trendi, mis painavad maailma valitsusi

Nõustamisfirma KPMG nimetas üheksa trendi, millega valitsused seisavad silmitsi ning analüüsib poliitikat ja strateegilisi samme, mida valitsused peaksid ette võtma, et olla tulevikus edukad.
Valitsused peavad muutma kohati lausa drastiliselt oma mõtteviisi ja tegevust, kui tahavad tulla toime globaalsete trendidega, mis kurnavad maailma resursse ja majandusvõimekust, seisab KPMG avaldatud globaalses raportis Future State 2030.
"Loomulikult keskenduvad valitsused pigem lühiajalistele eesmärkidele, mis on tingitud mitmest asjaolust, nagu näiteks globaalsest finantskriisist ja selle järellainetusest," ütles KPMG Internationali valitsus- ja infrastruktuurivaldkonna globaalne juht Nick Chism KPMG Baltics OÜ teatel.
"Kuid raport toob esile, et paljudes valdkondades on jõutud kriitilisse faasi, kus valitsused peavad vaatama kaugemale, et tulla toime süvenevate sotsiaalsete ja keskkonnaalaste väljakutsetega," lisas ta.
KPMG ja Toronto Ülikooli juures tegutseva Mowat Centre'i nimetatud trendide alla kuuluvad demograafiline areng, keskklassi tugevnemine, infotehnoloogia tõus, majanduslik integreeritus ning majanduse jõujoonte muutumine, riigivõla kasv, kliimamuutus, ressursside kahanemine ja linnastumine.
Raport toob esile, et kui 2000. aastal oli maailmas 360 miljonit internetikasutajat, siis mullu küündis see arv 2,4 miljardini. Seejuures on 90% digitaalsest sisust loodud viimase kahe aasta jooksul. Et rahuldada tehnoloogia arenguga kaasnevat nõudlust, kavatseb tuntud Hiina elektroonikaseadmete ja -komponentide tootja Hon Hai/Foxconn rakendada järgmisel kolmel aastal oma tootmises miljonit robotit.
Suured väljakutsed on ka demograafias: näiteks 2030. aastal elab maailmas miljard üle 65aastast inimest ehk kaks korda rohkem kui praegu. Elanikkonna vananemise tõttu vajavad arenenud riikide pensionisüsteemid SKPst 2030. aastaks 1,3% rohkem kui praegu. Samas elab 90% maailma noortest arengumaades ning 15- kuni 24aastased moodustavad töötute hulgast 40%. Järgmisel 20 aastal lisandub igas kuus tööturule miljon India noort.
"Et astuda efektiivseid samme kiiresti muutuvas keskkonnas, peavad valitsused pöörama tõsist tähelepanu enda oskustele, kaasa arvatud riskianalüüsile ja muutuste juhtimisele, sidusrühmade kaasamisele ning rahvusvahelise tunnetuse arendamisele, seda kõike pikemal ajahorisondil," ütles KPMG Baltics OÜ nõustamisteenuste juht Karin Rätsep.
KPMG on üleilmne auditi-, maksu- ja nõustamisteenuseid pakkuvate ettevõtete võrgustik, mis tegutseb 156 riigis ning mille liikmesettevõtteis üle maailma töötab üle 152 000 inimese. KPMG tegutseb Eestis 1992. aastast, siin töötab üle saja ning Baltimaades kokku ligi 300 audiitorit ja nõustajat.

Seotud lood

Uudised
  • 18.12.13, 15:35
Sõerd: tulumaks koormab ja häirib majandust
Endise rahandusministri Aivar Sõerdi hinanngul on Meelis Atoneni mõte kaotada tulumaks ratsionaalne, sest riigid on ammu aru saanud, et majandust koormavad ja häirivad kõige rohkem tulumaksud.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.01.25, 11:20
Suur hinnavõrdlus: Eesti metsa, korterite, põllumaa, kulla ja aktsiate hinnad alates 90ndatest
Haritava maa hinnakasv on ületanud pensionifondide tootlust pea kümnekordselt, selle tõus on ületanud ka Tallinna börsiindeksit. Järgnevas analüüsis näitame nii eluruumide, metsa, põllumaa, kulla, aktsiate kui ka pensionifondide hinnamuutusi viimastel aastakümnetel.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele