30 riigi pensionifondide hulgas näitasid Eesti fondid viimasel viiel aastal kõige madalamat nominaal- kui ka reaaltootlust, selgub OECD pensionituru raportist.
Kui inflatsiooniga korrigeeritult näitasid Eesti pensionifondid keskmiselt viimase viie aasta jooksul 5,2% negatiivset tootlust, siis ka nominaaltootlus oli 1,8% miinuses. Ülejäänud riikidest näitas negatiivset nominaaltootlust vaadeldavad perioodil vaid Jaapan (-1,1%).
Parimat vara kasvu näitasid nominaalarvestus Türgi pensionifondid (keskmiselt 11,6% aastas), järgnesid Taani (8,5%), Mehhiko (7,7%) ja Holland (5,6%). Inflatsiooniga korrigeeritult oli parim Taani (6,1%), Holland (3,5%), Türgi (3,4%) ja Mehhiko (3,2%).
Eesti viimast kohta pole aruandes põhjendatud, kuid selle peamiseks põhjuseks on tõenäoliselt väga tugev keskendumine Ida-Euroopa väärtpaberitele 2000.ndade keskpaigas. See regioon sai ühes Venemaaga maailma tabanud finantskriisis 2008. aastal aga ühe suurima löögi ning vedas toona tugevasse miinusesse ka Eesti pensionifondide tootlused.
Pensionikeskuse andmeil kaotasid Eesti teise pensisamba fondid 2008. aastal ligi veerandi oma väärtusest (-24,3%).
Pärast seda on olukord rahunenud ning II sammas pakkunud mõõdukalt head tootlust:2009. aasta +12,7%2010. aasta +9.7%2011. aasta -4,5%2012. aasta +9,5%2013. aasta +3,3%
OECD pensioniraport toob Eesti esile veel ka riigi, kus pensionivara on kõige enam rahvusvaheliselt hajutatud ning investeeritud piiri taha (75,4%) – peamiselt siis euroala riikidesse (Iirimaale, Luxembourgi, Prantsusmaale ja Soome). Üle poole varast on piiri taha investeerinud veel Luxembourg ja Portugal, samas kui Türgi ja Poola on välismaale paigutanud alla protsendi pensionivahenditest.
Väga kõrgel teisel kohal on OECD veel aga ka pensionifondide raha sissevoolu kasvu põhjal. 2012. aastal ulatus raha neto sissevool Eesti pensionifondidesse 21%ni fondide kogumahust (umbes veerand miljardit eurot – toim.). Raha sissevoolu kasv oli eelmisel aastal kiirem vaid Türgis (22,5%).Kõige enam on pensioniraha kogunud hollandlased – 160,2% SKPst, islandlased (141%) ja šveitslased (113,6%).
OECD riikide kaalutud keskmine pensionivarade maht ulatus 2012. aastal 77%ni SKPst, kuid organisatsioon toob välja, et enam kui pooltes riikides on see suhe alla 20%/SKPst. Nii ka Eestis, kus erakapitalil tegutsevatesse pensionifondidesse oli 2012. aasta lõpuks investeeritud Eestis 1,48 miljardit eurot ehk 8,7% SKP-st.
Rahaliselt on OECD riikidest konkurentsitult enim pensionivarasid kogunud USA (11,6 triljonit dollarit), mis moodustab 53,4% kogu OECD erakapitali poolt hallatavatest pensionivaradest.
Võrreldes OECD riikidega on Eesti pensionifondidel ka küllalt kõrged tegevuskulud (keskmiselt 1,9% fondide kogumahult/aastas), jäädes alla vaid Serbiale, Makedooniale, Albaaniale ja Lätile. Madalamate tasudega on Taani pensionifondid (keskmiselt 0,1%), Holland, Portugal, Saksamaa ja Island (0,2%).
Pensionifondide investeerimisest Eestisse ja uuenevast rollist Eesti majanduses räägivad 28. novembril Äripäeva Investeerimisfoorumil "Rahvusliku kapitali ärkamisaeg" Eften Capitali juht Viljar Arakas, LHV pensionifondide juht Andres Viisemann, rahandusministeeriumi finantsturgude juht Thomas Auväärt ja Danske Capitali tegevjuht Silja Saar. Loe lisa
SIIN.
Seotud lood
EfTEN Kinnisvarafond suurendab oma kinnisvaraportfelli Lätis, omandades kinnistu Jelgava kesklinnas, kuhu fond ehitab uue poe Läti suurimale ehitusmaterjalide müüjale DEPO-le.
Finantsinspektsiooni juhi Kilvar Kessleri sõnul tugevdavad nad järelevalvet kohustuslike pensionifondide üle.
Eesti pensionifonde maailmas ühe väiksema tootlusega fondideks nimetanud OECD raporti üldistuste laiendamine kõigile pensionifondidele on eksitav, teatas Nordea Pensionite juht Angelika Tagel.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.