AMTEL: Eesti autopark üha kasvab ja vananeb

Detsember oli nagu tavaliselt uute sõiduautode müügitulemustes aasta kõige lahjem kuu, aga lõppenud jõulukuul elas autoturg 2012. aasta detsembriga võrreldes üle isegi kerge languse, vahendas Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Liit AMTEL.

Sillati sõnul lubas aasta algus enamat, kuid aasta teine pool tõmbas tagasi - uute autode müük on hea majandusindikaator. "Sõiduautode keskmine vanus jõudis 14 aastani, autopargi tihedus (483 sõiduautot 1000 elaniku kohta) ületas EU keskmise," kommenteeris Sillat.

Sellegipoolest tõusis kogu aasta kokkuvõttes võrreldes 2012. aastaga uute sõiduautode müük 4% võrra ja tarbesõidukite müük koguni 8% jagu.

Lõppenud aasta detsembris müüdi Eestis kokku 992 uut sõiduautot, mis on veidi üle saja auto võrra vähem kui aasta varem. Kokku müüdi aga 2013. aasta jooksul 19 500 uut sõiduautot ehk siis 4% võrra rohkem kui 2012. aastal, mil müügiks läks 18 778 uut sõiduautot. Tuleb tõdeda, et põhilise tõusu müüginumbrites andis esimene poolaasta. Näiteks mai järel näitas uute sõiduautode turg koguni 8% kasvunumbreid. Aasta teisel poolel, mil üldise majanduskasvu prognoos veidi pessimistlikumaid noote võttis, müük stabiliseerus.

Automarkide osas olid ka detsembris esikolmikus samad margid, mis novembris: Toyota, Renault ja Škoda. Toyota müüs detsembris 177 uut sõiduautot, Renault 108 ja Škoda 103. Populaarseimate mudelite osas jagasid esikohta Škoda Octavaia ja Toyota Avensis ning kolmandaks enim müüdi maasturit Honda CR-V.

AMTELi hinnangul osutus detsembris üllatavalt madalaks maasturite osakaal, sest kui aasta ülejäänud kuudel moodustas antud segment keskeltläbi veerandi kõigist müüdud sõiduautodest, ulatudes kohati ligi 30%, siis detsembris oli see number vaid 20%. Elektriautosid müüdi detsembris 10 tükki.

Ka tarbesõidukite osas toimus detsembris kerge langus võrreldes 2012. aasta detsembriga, kuid 2013. aasta kokkuvõttes kasvas uute tarbesõidukite müük siiski 8% võrra. Klientidele anti detsembris üle 239 tarbesõidukit. Parima tulemuse tegi detsembris Mercedes-Benz, kelle tarbesõidukeid müüdi kokku 64. Järgnesid Citroen ja Peugeot, vastavalt 32 ja 22 tarbesõidukiga. Ka veokite segmendis oli edukaim Mercedes-Benz 30 veoautoga, DAF müüs 11 ja Volvo 10 veokit.

Sillati sõnul kasvas tarbesõidukite müük oluliselt rohkem, kuid sellel olid ka teatud välismõjurid (uued keskkonnanõuded veoautodele). "Samas autopark kasvas ja vananes kindlalt edasi - sõiduautode keskmine vanus jõudis 14 aastani, autopargi tihedus (483 sõiduautot 1000 elaniku kohta) ületas EU keskmise," kommenteeris Sillat. Autopargi edasine tuntav suurenemine ei ole tema hinnangul kindlasti mõistlik - hoiatava näitena on ees Leedu, kus on arvel ca 3 miljonit autot (1 auto prakitliselt iga Leedu elaniku kohta), aga pargi keskmine vanus on ca 17 aastat. Arvestades, et meie autoregistris on arvel hulgaliselt nö surnud hingi, on reaalne pilt veidi parem.“

„Autoturu väga oluline sektor, kasutatud autode müük, mõnevõrra korrastus riigiametite töö tulemusena, kuid ideaalmaastikust oleme veel kaugel," rääkis Sillat. "Eestis esmaregistreeritud kasutatud autode keskmine vanus oli 8 aastat, kõige enam toodi sisse 5 aastat vanu autosid, aga hulgaliselt ka üle 20 aasta vanu autosid. Meie autopargi tänane maht ja vanuseline koosseis eeldaksid tegelikult siseturu siseturu suuremat osakaalu kasutatud autode turul. Kindlasti on kohalikult turult pärit teada ajalooga auto ostmine ka kindlam ja turvalisem. Trend on turu korrastumisele, aga paraku on kõik sellised protsessid aeganõudvad.“