Nobelist Paul Krugman kahtleb, kas Skandinaavia riikidel ikka on vaja oma heaoluühiskonna mudelit koomale tõmmata.
Taani muutis just universaalsed lastetoetused vajaduspõhiseks ning Rootsi praegune valitsus on eelistanud kulutuste asemel panustada maksukärbetele.
"Ei ole kindel, kas majanduskriisis oli tingimata vaja seda teed minna," ütles Krugman agentuurile Bloomberg Oslos antud intervjuus. "Miski, mis on juhtunud, ei ütle, et rootslaste jaoks peaksid just maksukärped prioriteediks olema."
Põhjala riigid, kus avaliku sektori võlakoorem on alla poole euroala omast, võimaldavad oma kodanikele tasuta haridust ja tasuta arstiabi. Selle hinnaks on taanlastele ja rootslastele maailma kõrgeim maksukoormus, kui võtta aluseks suhe SKPsse. Mitmeid toetusi on kriisi ajal aga koomale tõmmatud nagu töötu abirahasid, stipendiume ja lastetoetusi. Seda eeldusel, et maksukärped on efektiivsem hoob töökohtade loomiseks kui avaliku sektori kulutused.
"Me vaatame oma prioriteete ja nende rahastamist pidevalt üle, et mudelit optimaalsemaks muuta," ütles Bloombergile Taani rahandusminister Bjarne Corydon.
Taani valitsus on 2011. a võimule tulekust kärpinud töötu abirahasid ja tõstnud pensioniõiguslikku iga. Tudengid saavad stipendiume vajaduspõhiselt. Sellest aastast ei saa perekonnad, kelle sissetulek on aastas üle 130 000 dollari, enam sama suuri lastetoetusi kui vaesemad pered, kuna rahad lähevad neile, kes on kõige suuremas kitsikuses.
See on paradigma muutus, kommenteeris Kopenhaageni ülikooli politoloogiaprofessor Peter Kurrild-Klitgaard. Enne kriisi said kõik lastega pered Taanis ühesugust toetust sissetulekute suurust arvestamata.
Rootsis on Fredrik Reinfeldti valitsus juba viiel korral tulumaksu kärpinud. Kui sügisesse kavandatud parlamendivalimised toimuksid praegu, saadaks edu opositsioonis olevaid sotsiaaldemokraate. Sotsid lubavad traditsioonilisemat heaoluühiskonna mudelit kõrgete maksude ja suuremate riiklike kulutustega.
"Õppetund on tegelikult see, et helde heaoluühiskond on võimalik seni, kuni sul on selleks olemas tugev fiskaalne baas," ütles Krugman. Need ei ole Põhjalas jätnud riigi rahandusse auku. Ja isegi pärast kärpeid annavad Põhjala sotsiaalkindlustussüsteemid Ameerika liberaalide kõige pöörasematele unistustele silmad ette, ütles Krugman. Maksud osakaaluna SKPsse on USAs pea poole väiksemad.
2011. a kogus Taani osakaaluna SKPs rohkem maksutulu kui ükski teine riik - OECD andmeil 48,1%. Järgnes Rootsi 44,5%ga.
"Inimesed, kes armastavad väita, et heaoluühiskond oli kriisi põhjuseks, vaadaku Rootsit, millel pole küll läinud hiilgavalt, kuid mis pea kõigi teistega võrreldes on kriisis suhteliselt hästi toime tulnud," ütles Krugman. "Ja seda hoolimata heaoluriigist, mis on väga helde."
Seotud lood
Nobelist Paul Krugman, kes on teravalt kritiseerinud kriisilahendusi Lätis ja Eestis, ründab nüüd Rootsi keskpanga "sadistlikku" rahapoliitikat.
Eesti on maailma 19. heaoluriik, kui võtta arvesse SKPd ja sotsiaalset arengut, selgus USA mittetulundusühingu The Social Progress Imperative uuringust.
Rootsi majandus ei vaja enam riigi abi ja kasvab edaspidi juba oma jõul, ütles Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt intervjuus agentuurile Bloomberg.
Soomest ei saa enam madalapalgalist maad. Et see nii võiks olla, tuleb teha asju, mida muu maailm ei tee, oli üks mõte eile Helsingis toimunud arutelufoorumilt, kus peateemaks oli Soome heaoluühiskonna tulevik.
Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.