Andrus Aljas: Eesti on väike spaariik

Järgneb intervjuu Andrus Aljasega.

Mis tingis Estonia spaa ümberehitusvajaduse?Vajadus on olnud juba pikka aega. Seoses minu tulekuga eelmise aasta alguses on need protsessid lihtsalt tänaseks lõpule jõudnud. Ümberehituseks oli meil kaks olulist põhjust. Kõige olulisem viimane renoveerimine toimus juba jupp aega tagasi, kui tehti korda meie termid, enne seda oli renoveerimine, mille käigus tehti korda "Roheline maja". See sai valmis aastal 2002 ehk 12 aastat tagasi. Hotellinduses on see aeg, kus oled juba ajale jalgu jäänud. Põhjalikud ümberkujundused saavad toimuma "Valges majas", kus ei ole aastaid midagi tehtud, see maja sai valmis sügaval vene ajal. Täna on maja seisukord selline, et seda väga ei kannata klientidele müüa, või siis väga odava hinnaga.Samas on Estonia voodikohtade arvult väga suur tegija, üks Eesti suuremaid spaasid. Meil on üle 500 voodikoha, aga meie kaks kompleksi dubleerivad üksteist, ja see on ebaefektiivne. Seoses renoveerimisega on meil plaan teha kaks selgelt erinevat spaakontseptsiooni. Üks jääb kindlasti ehk see, mis kannab Estonia ravispaa traditsioone. Teine, mida senini pole teinud, on wellness-spaa.

Te näete wellness-spaale turgu?Pigem on turgu just wellness-tüüpi spaale. Ravispaade osas on konkurents väga kõva: Tervis, Viiking, Waasa ja meie. Pärnu spaade senise kliendi, soome pensionäri asemele kasvab peale uus põlvkond, kes tahab teistsugust teenust saada. Klassikaliste ravispaa klientide arv väheneb, teeme kõva tööd et kompenseerida seda eestlaste ja lähipiirkonna venelaste arvelt. Ravispaa kontseptsioon küll iseenesest jääb, aga turgude jaotus on muutumas. Selline sanatooriumide kuldaeg jääb minevikku.

Kas Pärnus või Eestis laiemalt on tulekul spaabuum?Kui me vaatame täna, kui suur on spaaliit, siis seal on juba ligi 20 liiget. Väikesest spaariigist võime täna juba rääkida ja Pärnu on kindlasti muutumas spaapealinnaks. Eriti peale kõiki neid uuendusi, mis tulemas, alates Hedonist ja meie valmimisest.

Millised trendid Pärnu spaaturgu lähiajal iseloomustavad?Trendid on suhteliselt kiiresti muutumas. Meie tahame välisklientide puhul rõhuda autentsele asukohapõhisele elamusele, eestimaisele faktorile. Täpselt samad trendid on ka Skandinaavias Nordic well-been on ühtne kontseptsioon, mille kaudu püütakse kogu piirkonda müüa ja rõhutakse kohalikele tugevustele. Enam ei müü universaalsed asjad, mida on igal pool. Eesti edu on olnud hind, aga paraku peame arvestama sellega, et varem või hiljem see hinnaeelis kaob.

Kas ümberehituse järel tõusevad ka Estonias hinnad?Sõltub sellest, millisele kliendigrupile end segmenteerida. Täna müüme eelkõige hinda, kuna meie füüsilised eeldused on piiratud, kehvapoolsed, sest pikalt ei ole siia investeeritud. Tulevikus tahaks pakkuda teenust, mille eest võib küsida ka natuke kõrgemat hinda. Võib öelda, et uue kompleksi kvaliteeditasemega sihime nelja tärni.

Äripäev kirjutas sel nädalal Pärnu mudaravila investorist. Kas Pärnus on veel ruumi ühele spaale? Muidugi on ruumi. Suvel käisime tutvumas Poola spaadega, käisime ka nö Poola spaapealinnas, mis on väike koht, aga kus peatänava ääres on mõlemal pool järjest spaasid, mille täituvus on väga kõrge. Arvan, et me pigem võidame sellest sünergiast. Mida rohkem valikut, seda rohkem teadvustavad kliendid, et siit saab head teenust. Kasvavast konkurentsist võivad ideaalis kõik võita.

Kuidas läks teil 2013. majandusaasta?Meie majandustulemused ei ole veel auditeeritud, saame neist rääkida siis, kui need on Pärnu linnavalitsuses heaks kiidetud. Aga võin öelda, et 2013. aasta tulemusega võib täitsa rahule jääda. Käive kasvas ja ka majandustulemus oli parem kui 2012. Kui vaadata teiste tulemusi, siis marginaalid on päris head.

Milline on prognoos - kuidas mõjub ümberehitus majandusnumbritele? Konkreetsetest numbritest jällegi rääkida ei saa, aga tänane täituvus on kuskil 60% juures. Kindlasti on vaja täituvust suurendada ja omakorda tahame minna teise hinnaklassi, mis tõstab käivet ja annab juurde kasumlikkust.

Kas ümberehitus loob ka töökohti juurde?Jah meie töötajate arv suureneb 50 inimese võrra. Spaa teenindajatel ja turismisektoris töötavatel inimestel on Pärnus päris head tööväljavaated. 

Äripäev kirjutas, et hotelli Hedon üks omanikke Margus Kangur näeb edaspidi sise- ja välisturismi mõõdukat kasvu Eestis. Millised on Estonia prognoosid?Olen sama meelt, aga selleks tuleb ka palju vaeva näha. Pärnu turismi kõige suurem kitsaskoht on transpordiühendused ja logistika. Pärnu spaade potentsiaal oleks parem, kui saaks paremad ühendused lähiregioonidega, nagu on Venemaal või Rootsis. Näiteks Rootsi lõunaosast Pärnusse saada on oluliselt keerulisem kui lennata Türki või Hispaaniasse. Ootame Rail Balticu arenguid ja kui Tallinna lennujaamast saab mugavalt rongiga Pärnusse, võib ka tähendada meile kasvavat turgu. Ja ka Pärnu lennujaama renoveerimise mõte ei ole lõplikult maha maetud. Pärnu atraktiivsus tõuseks tunduvalt, kui lennujaam oleks korras. 

Ümberehitusega saab maja ka konverentsikeskuse. Kas ilma selleta ei saa spaahotelli pidadagi?Uus spaa saab konverentsikeskuseks eraldi korruse, kuhu kõikidesse ruumidesse mahub 500 inimest. Mina usun Pärnu potentsiaali konverentsiturismi sihtkohana. Siit tekibki valik, kas keskenduda peredele ja lastele või ka konverentsikeskusele, et nädala sees hotell täis hoida. Sama on edukalt teinud näiteks Rakveres Aqva spaa.

***

Nordecon AS teatas sel nädalal, et sõlmis Estonia Spa Hotels ASiga lepingu, mille kohaselt ehitatakse täielikult ümber Estonia  "Rohelise maja" ja "Valge maja" hotellikompleks. Hoonete uuendamise arhitektuurse osa loojaks on KOKO arhitektid. Projekteerimis- ja ehitustööde maksumuseks on planeeritud 8,3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Autor: Kadrin Karner, Ave Lepik