Ettevõtjad ei toeta endiselt käibedeklaratsiooni lisa kehtestamist, kuna sellega koormatakse ausaid ettevõtteid reaalsetele probleemidele keskendumata.
Ettevõtjad ei toeta käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmist, kuna peavad selle seaduseelnõus puudulikuks hinnangut käibedeklaratsiooni lisaga kaasnevatele kulutuste suurusjärgule, seisab koja pöördumises rahandusministeeriumile. Samuti hindavad ettevõtjad ajakulu märksa pikemaks, kui riigi poolt pakutu, märkis kaubandus-tööstuskoda.
Eelnõu koostajate hinnangul paraneks käibedeklaratsiooni lisa rakendamisega käibemaksu laekumine ligi 30 miljoni euro võrra aastas.
Kaubanduskoda tegi eelnõu kohta viis märkust:
1. Rahandusministeerium on oluliselt täiendanud eelnõu seletuskirja, samal ajal jääb välja käibedeklaratsiooni lisa kehtestamisega kaasnevate kulude analüüs.Kaubanduskoja hinnangul toob eelnõuga kavandatav muudatus ettevõtetele kaasa ühekordseid kulutusi vähemalt 15 miljoni euro ulatuses.Finantsarvestussüsteemide arenduspakkumiste põhjal oleks süsteemide muutmise ajakulu ilma testperioodideta 8 kuni 12 kuud, kuid valdkonna spetsialistide hinnangul kuluks tõenäoliselt veelgi rohkem aega.Suurettevõtete ehk 250 ja enama töötajaga firmade puhul oleks infosüsteemide muudatuste kulu keskmiselt 20 000 eurot ja teistel ettevõtetel keskmiselt 300 eurot.
2. Kaubanduskoda ei nõustu eelnõu seletuskirja väitega, et 2013. aastal oli käibemaksu koostamise ja esitamisega seotud rahakulu ligi 9,6 miljonit eurot, sest aluseks on võetud Praxise 2005. aasta uuring. Kahe perioodi võrdluses on käibedeklaratsiooni esitajate arv ligi kaks korda kasvanud, kuid seletuskirjast ei selgu, kas eelnõu koostajad on käibedeklaratsiooni esitajate arvu suurenemist arvestanud.
3. Eelnõu seletuskirja järgi oli käibemaksuaugu osakaal SKPst Eestis 2011. aastal 1,9%, kuid mitmes teises riigis alla protsendi. Kaubanduskoda soovib teada saada, miks pole eelnõu koostajad uurinud põhjalikumalt meetmeid, kuidas teistes riikides võideldakse käibemaksupettustega. Kuna eelnõu koostajad ei ole sisuliselt analüüsinud teiste Euroopa riikide praktikat, kus käibemaksuaugu osakaal on väga väike, siis on ka keeruline hinnata, kas käibedeklaratsiooni lisa on kõige efektiivsem meede maksupettustega võitlemiseks.
4. Kaubanduskoda ei ole veendunud seletuskirja väites, et metsasektoris tõstis täiendav informatsioon oluliselt maksupettuse avastamise tõenäosust ja avaldas tugevat distsiplineerivat/preventiivset mõju ning et see on tingitud ainult täiendava info küsimisest. Tõenäoliselt on metsandussektoris käibemaksupettused vähenenud ka põhjusel, et metsaomanike, metsavarujate ning tööstusettevõtete vahelised suhted on pidevalt arenenud ning petturitel on olnud üha raskem nn ahelasse tungida ja endale metsamaterjali müüjate või ostjate näol tehingupartnereid leida.
5. Eelnõu § 3 kohaselt jõustub seadus seitsmenda kuu esimesel päeval pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist. Kaubanduskoda on seisukohal, et eelnõu jõustumine tuleks edasi lükata, sest eelkõige suurematel ettevõtetel ei ole võimalik oma infosüsteeme uuendada nii lühikese aja jooksul. Kaubanduskojale teadaolevalt on paljude tarkvaraarendajate tööplaanid selleks aastaks tehtud ning seetõttu ei ole enam võimalik käesoleval aastal vajalikke uuendusi infosüsteemides, sh raamatupidamisprogrammides teha.
Alternatiivid. Kaubanduskoja teatel tuleks alternatiivina kaaluda maksuhalduril täiendavate andmete kogumist ainult nendelt ettevõtetelt, kelle osas eksisteerib põhjendatud vajadus täiendavate andmete järele (nt kõrgem maksupettuse risk). Kaubanduskoda palub käibedeklaratsiooni lisa kehtestamise asemel kaaluda alternatiivset lahendust, mille kohaselt peaksid käibemaksukohustuslased esitama andmeid ostu- ja müügitehingute kohta ainult juhul, kui maksuhaldur peab teatud põhjustel vajalikuks käibemaksuandmete küsimist ettevõttelt.
„Sisuliselt asenduks tänane dokumentide küsimine standardse elektroonilise aruande esitamisega. Selline lahendus võimaldaks maksuhalduril senisest kiiremini koguda vajalikku tehinguinfot ning suurendaks eelduslikult halduskoormust vaid nendel ettevõtetel, kelle tegevus on maksupettuste kontekstis suurema riskiga,“ teatas kaubanduskoda.
Lisaks teeb kaubanduskoda ettepaneku kehtestada tõhusamaid sanktsioonid nende ettevõtete osas, kes esitavad teadlikult ebaõigeid maksudeklaratsioone suures mahus. Kaubanduskoda palub ühe võimaliku lahendusena maksupettuste vähendamiseks, kaaluda ka pöördmaksustamise kehtestamist teatud sektorites – vastavaid ettepanekuid on kaubanduskoja teatel teinud ka sektorite esindajad ning teiste riikide kogemuse kohaselt on tegemist efektiivseima meetmega käibemaksupettuste vältimisel.
Täispikkuses kaubanduskoja arvamuse leiab
siit.
Seotud lood
Erinevad organisatsioonid saatsid ühisavaldusena kümme ettepanekut, kuidas võiks muuta käibedeklaratsiooni lisa puudutavat seaduseelnõud.
Küsimus on selles, kui paljusid ettevõtjaid käibemaksuseaduse muutmine tulevikus distsiplineerib ja kui paljudelt usalduse võtab, leiab ajakirjanik Alyona Stadnik.
Rahandusminister Jürgen Ligi väitel toetab käibedeklaratsiooni lisa ausat ettevõtluskeskkonda. Kui see nii on, miks siis ettevõtjad sellele vastu on, küsib kaubanduskoja peadirektor Mait Palts.
Rahanduskomisjoni esimees Sven Sester rääkis täna riigikogu täisitungil, et täna heaks kiidetud käibemaksu seaduse eelnõus jäävad tegelikult mitmed teemad üles.
Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.