Venemaa presidendil Vladimir Putinil on olemas formaalne põhjendus Balti riikidesse tungimiseks, ütles USA eksvälisminister Hillary Clinton.
"Põhjendust, mida Putin [Krimmis] kasutab - et need on etnilised venelased ja venekeelsed, et nad on alati olnud Venemaa osa -, võib laiendada mitte üksnes Ukraina teistele osadele, vaid ka Eesti, Leedu, Läti ja Transnistria osadele," vahendas The Sun Daily AFP uudist Hillary Clintoni kõnest Kanadas Montreali kaubanduskoja konverentsil.
"On palju kohti, kus elab etnilisi venelasi ja venekeelseid," lisas endine USA välisminister ja selgitas, et Putin "püüab muuta piire" II maailmasõja järgses Euroopas.
Clinton kutsus Läänt üles aktiivsemalt toetama Ukraina uusi võime ning ütles, et tuleb rohkem töötada selle nimel, et Euroopa ei oleks sõltuv Venemaa energiast.
"Ma loodan, et ei tule veel üht külma sõda. Ilmselgelt ei taha keegi seda. Esmajärjekorras sõltub see Putinist," sõnas Clinton.
Küsimusele, kas ta kavatseb demokraatide kandidaadina USA presidendiks kandideerida, kommenteeris Clinton: "Ma pole veel otsustanud, peale selle, et tunnen muret oma riigi ja selle tuleviku pärast. Tunnen oma laste nimel kohustust teha kõik, mis minu võimuses."
Seotud lood
Kui lääneriigid on pehmed ega reageeri, teeb Venemaa uue sammu. Kui aga Lääs suudab kehtestada praegustest rangemad sanktsioonid, on see Venemaa vastu hoob, leiab majandusekspert Kristjan Lepik.
Ehkki oleme paremini kaitstud kui kunagi varem, peame Venemaa käitumise tõttu oma julgeolekut ümber hindama, usub kaitseminister Urmas Reinsalu.
Investeerimisteenust pakkuva Harper Advisory juht Jack De Gan ütles CNBC-le, et Venemaa president Vladimir Putinit tuleks hinnata eelkõige tema tegude järgi.
Venemaa opositsiooniliider Aleksei Navalnõi toob välja kaks võimalust, mis paneksid Venemaa presidenti Vladimir Putini käitumist muutma.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?