Mitme head palka maksva ettevõtte töötajad tunnevad oma rahakoti peal, kui suure panuse nad on firmasse andnud, kirjutab tänane Äripäev.
Kui tööpinkide tootja Hekotek näitab häid majandustulemusi,
siis jagab ettevõte seda töötajatega boonussüsteemi kaudu, ütles firma juht Heiki Einpaul.
Hekoteki juhi sõnul on esmatähtis mõista, et ettevõte saab palka maksta vaid juhtudel, kui ta ise teenib seda. "Ja teenida on võimalik, kui kliendid meile seda vabatahtlikult maksavad. Kõik töötajad peavad sellest aru saama. Selles on ka nende tööpanus, et meie kliendid vabatahtlikult meile raha maksavad," ütles Einpaul. Hekotek AS oli 2012. aastal masina- ja metallitööstusfirmade paremuselt viies palgamaksja.
Uus boonussüsteem. Tehnoloogiafirma Microsoft Estonia juhatuse liikme Rain Laane sõnul pole neil palka tõstetud, ent muudeti boonussüsteemi.
"Nendel inimestel, kes lisasid väärtust, palk tõusis," ütles Laane. Selle aasta palgatõus oleneb Laane sõnul üldisest majandusolukorrast. "Kui inflatsioon suureneb, siis tehakse korrektiivid. Praegu on majandus maailmas suhteliselt stabiilses seisus," hindas ta.
Kui on tulemust, tuleb parem palk. Tervishoiusektori ühe parema palga maksja Kaarli hambapolikliiniku juhi Piret Uudekülli sõnul on neil palk seotud tulemiga ja sama süsteemiga kavatsetakse jätkata ka tänavu. "Kui on tulemus parem, siis automaatselt ka palk," ütles ta.
Uudekülli teatel on arstide kui lepinguliste töötajate peamine motiveerija veel tööaja paindlikkus ning võimalus töötada osakoormusega. Polikliinik maksis 2012. aastal töötajatele keskmiselt 1736 eurot kuus.
Mingi porgand peab ju olema. Ehituses kõrgeimat keskmist palka maksva OÜ Kostamena üks omanik Jaanis Kuld nentis, et uute töötajate leidmiseks tuleb neile head palka pakkuda. Kulla sõnul tuleb töötajaid ettevõttel endal vaikselt koolitada ning seetõttu on ka palgad suuremad.
"Eks mingisugune porgand peab ju olema, et inimesed tuleks ja üldse huvi tunneksid," ütles ta. Kõrgepalgaliste palkamine tõstis tasusid. Tunamullu oli keemiatööstuses keskmise palga poolest neljas ettevõte ravimitootja Kevelt 1653eurose kuupalgaga. Juhatuse liige Raivo Unt selgitas eelmise aasta keskmise palga tõusu sellega, et ettevõte palkas kõrgepalgalisi spetsialiste. Ka selleks aastaks on väike töötasu tõus planeeritud, see sõltub inimese töökoormusest ja -tulemusest.
Sektor ütleb palga ette. Danske Capitali tegevjuht
Silja Saare sõnul dikteerib palgataseme valdkond. „Kuna investeeringute juhtimise valdkond on rahvusvaheliselt homogeenne, dikteerib see valdkonna palgataset juba aastaid nii Skandinaavias kui ka mujal maailmas,“ nentis Saar.
Spetsialistide rohkus kergitab keskmist. Toiduainetööstuse parim palgamaksja oli 2012. aastal 1757 euroga kuus Paulig Gruppi kuuluv Santa Maria. "Kuna spetsialistide osakaal on meie töötajate koguarvust suhteliselt suur, siis on ka keskmine palk töötaja kohta kõrgem," ütles Firma juhataja Rainer Tammet. Tema sõnul arvestab ettevõte palgapoliitikas tarbijahinnaindeksit, Fontese tööjõuturu uuringut ja vastavate tööperede palgataset.
Äripäev avalikustab 26. märtsil enim teenivad tippjuhid ning parimat palka maksvad firmad Eestis. Edetabeli võitnud firmas
ulatub keskmine palk 10 000 euroni.
Lisaks toimub 26. märtsil Äripäeva palgafoorum, kus räägitakse, kuidas leida ja hoida kõrgepalgalisi töötajaid, kui tugevalt palk motiveerib, kellele sobib 100% tulemuspalk ja paljust muust. Eriti oodatud on tipp- ja keskastme juhid, kes tegelevad igapäevaselt inimeste ja töötulemuste juhtimisega.
Vaata palgafoorumi kava
SIIT, registreeru foorumile
SIIN.
Autor: Ken Rohelaan, Marta Jaakson, Rivo Sarapik
Seotud lood
Äripäev paneb 26. märtsil ilmuvas Palga TOPis pingeritta kõrgeimat palka maksvad ettevõtted ja enim teenivad tippjuhid.
Microsoft Estonia OÜ juhatuse liikme Rain Laane sõnul pole neil palka tõstetud, ent muudeti boonussüsteemi.
Ukraina ja Venemaa konfliktist, aga ka majandusseisakust johtuv ebakindlus tõmbas tagasi palgaootusi, ütles Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.
Danske Capital AS-i tegevjuht Silja Saare hinnangul dikteerib palgataseme investeeringute juhtimise valdkond ning Eestis tegutsevate professionaalide piiratud hulk.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.