• OMX Baltic−0,25%272,29
  • OMX Riga−0,13%872,59
  • OMX Tallinn−0,33%1 736,47
  • OMX Vilnius−0,27%1 050,05
  • S&P 5000,84%5 760,54
  • DOW 300,57%42 032,5
  • Nasdaq 1,1%18 379,85
  • FTSE 100−0,36%8 155,01
  • Nikkei 2251,11%38 474,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,26
  • OMX Baltic−0,25%272,29
  • OMX Riga−0,13%872,59
  • OMX Tallinn−0,33%1 736,47
  • OMX Vilnius−0,27%1 050,05
  • S&P 5000,84%5 760,54
  • DOW 300,57%42 032,5
  • Nasdaq 1,1%18 379,85
  • FTSE 100−0,36%8 155,01
  • Nikkei 2251,11%38 474,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,26
  • 14.04.14, 18:46
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Putini kamraadide ärilahing Eestis

Vene riigi teadaolevalt suurim vara Eestis on Moskva Pangale kuuluv osalus Krediidipangas, kus Putini partei Ühtne Venemaa mõjukad liikmed väikeaktsionäridega lahingut peavad.
Teravnenud suhted Euroopa Liidu ja Venemaa vahel ning Ukrainas toimuv võib aga muuta Eesti riigi suhtumist siin ärihuve omavasse Moskva Panka, mille suuromanik on Vene riigi kontrolli all olev pank VTB.
Näiteks on Suurbritannia asunud survestama VTB Londonis tegutsevat tütarfirmat. Sellest teatas VTB juhatuse esimees Andrei Kostin, kelle sõnul on britid karmistanud kontrollmeetmeid Venemaa panga suhtes ehk tõstetud on likviidsuse ja reservide nõudeid. Kostin viitas, et sellise survestamise motiivid võivad olla poliitilised.
VTB on palunud abi Venemaa keskpangalt, et pidada läbirääkimisi Inglismaa keskpangaga. Kostin loodab, et neil õnnestub tõestada, et selline suhtumine Londonis tegutsevasse Venemaa panka ei vasta rahvusvahelistele standarditele.
Eesti Moskva Panka ei survesta
Eesti ametiisikud praegu vähemalt avalikult võimalikust Moskva Panga survestamisest ei räägi.
"Hetkel ei ole võimalik midagi konkreetset öelda. Esiteks on küsimus põhimõttelises otsuses, kas üldse tulevad veel mingid sanktsioonid. Kui tulevad, siis on küsimus, millised need saavad olema ja keda nad puudutavad. See on nn ülejärgmine samm, täna ei ole selle kohta midagi olemas," lausus välisminister Urmas Paet eelmisel nädalal.
Tema ja ka riigikogu väliskomisjoni liige Marko Mihkelson kinnitasid, et Moskva Panga suhtes sanktsioonide kehtestamisest ei ole praegu veel mõtet rääkida.
Moskva Pangaga vaenujalal olevatele Krediidipanga väikeinvestoritele võib aga suhete halvenemine Venemaa ja Euroopa Liidu vahel kasuks tulla. Seni on nende hinnangul Eesti riik finantsinspektsiooni kaudu pigem soosinud Moskva Panka.
Kluge: kasutavad jõuvõtteid
Krediidipanga ühe väikeomaniku, nõukogu esimehe Andrus Kluge sõnul on Moskva Panga näol tegemist suuraktsionäriga, kes väikeinvestorite huvidega ei arvesta. "Võimu kindlustamine läbi jõudemonstratsioonide on veres ja teistmoodi ei osatagi. Meile on sattunud aktsionär, kes ei suuda olla partner, vaid kes sõidab kõikidest tankiga üle ja ei tee midagi ühistes huvides," kurtis Kluge. Tema sõnul puudub väikeaktsionäridel Krediidipanga suuromanikuga dialoog. "Nad ei ava oma eesmärke ning tegelikult ei ole selge, mis plaanid neil pangaga on."
Finantsinspektsiooni juhi Kilvar Kessleri sõnul ei kuulu väikeaktsionärid reeglina inspektsiooni huviorbiiti. "Küll aga on järelevalvel kõrgendatud huvi väikeaktsionäride või nende rühmade suhtes, kui nad sisuliselt kontrollivad või oluliselt mõjutavad panga juhtimist," selgitas Kessler.
Moskva Pank on Krediidipanga suuraktsionär ning Kessleri sõnul ei saa sellest järelevalvemenetluste teostamisel ja krediidiasutuse juhtimist hinnates mööda vaadata. "Finantsinspektsioon hindab kõiki isikuid, keda seaduse kohaselt on vajadus hinnata, emotsioonitult. Finantsinspektsioon ei saa endale lubada õigusriigile mittekohast käitumist või propageerida seaduseraamide välistel põhjustel menetluste läbiviimist või otsustamist," lausus Kessler.
Vene juurtega huvigrupid
Kessleri sõnul on Krediidipanga juhtumis põrkunud vähemalt kahe huvirühma huvid. "Ühel pool on Krediidipanga suuraktsionär Moskva Pank ning teisel pool Moskva Panga endise juhtkonnaga seotud isikud, sealhulgas Andrus Kluge, ja muud väiksemate osalustega aktsionärid," ütles Kessler. Ta lisas, et mõlema huvirühma juured näivad osaliselt või täielikult olevat Venemaal.
Krediidipank on Vene krediidiasutuse kontrolli all olnud juba alates 2005. aastast. "Finantsinspektsioonile on teada meile huvirühmade poolt avaldatu, samuti oleme olukorda ise põhjalikult analüüsinud, muuhulgas tehes koostööd Eesti ja välisriikide erinevate pädevate asutustega," lausus Kessler.
Moskva Pank oma tulevikuplaanidest ei räägi
Moskva Panga pressiosakond ei olnud nõus Äripäeva küsimustele vastates selgitama, mis on Moskva Panga plaanid Krediidipangaga. Nad toonitasid, et Moskva Pank on Krediidipanga enamusomanik ja nad kaitsevad oma õigusi Krediidipangas seadustest lähtuvalt.
Moskva Panga seotust Vene võimuesindajatega näitab ka see, et Vene riigi juhtkond plaanib Venemaa ajakirjanduse andmetel just Moskva Panka kasutada Krimmis normaalse pangandustegevuse taastamiseks. Kommersant kirjutas hiljuti, et Moskva Pank peab hakkama rajama Krimmi jaepangandusvõrku. Pank ise seda infot ei kommenteerinud.
KES ON KES
Krediidipanga suuromanikku juhivad Putini lähikondsed
Krediidipangas 59,7% suuruse osalusega Moskva Panga omanikuks on Vneštorgbank (VTB), millest Vene riigile kuulub 60,9%.VTBd juhivad Venemaa võimupartei Ühtne Venemaa juhtkonda kuuluvad isikud
Andrei Kostin
VTB president, juhatuse esimees ja VTB järelevalvenõukogu liige.Ta kuulub Ühtse Venemaa kõrgeimasse juhtorganisse ehk partei nõukokku.Tal on ka isiklik aktsiaosalus VTBs.Forbesi mullu sügisel avaldataud Venemaa tippjuhtide sissetulekute edetabelis oli Kostin teisel kohal, tema aastatuluks hindas ajakiri 26 miljonit eurot.Juhtis VTBsse tulekuni VEB Panka, mille juhiks sai 1996. aastal. Sellest samast pangast kadus tema juhtimise ajal 32,5 miljonit USA dollarit Eesti ettevõtete VEB Fondi külmutatud raha.Paljude teiste ametite kõrval on Kostin Rosnefti direktorite nõukogu aseesimees ja Moskva Panga direktorite nõukogu esimees.Ta kuulus ka Venemaa Raudtee juhatusse, kuid 2010. aastal loobus sellest ametist, kuna tahtis täielikult pühenduda VTB juhtimisele. Venemaa Raudtee pikaajaline juht on Vladimir Jakunin, kellel on tihedad sidemed Keskerakonna esimehe Edgar Savisaarega. Jakunini abil pidi toimuma aastaid tagasi ka Keskerakonna valimiskampaania rahastamine, kuid kaitsepolitsei sekkumise järel see plaan luhtus. Eesti avalikkus tunneb seda juhtumit idarahaskandaalina.
Juri Kotler
Määrati 2013. aasta kevadel VTB vanemaks asepresidendiks ja Kostini nõunikuks.Enne VTBd tegeles Kotler Vene võimupartei Ühtne Venemaa personalitööga. Ta juhtis parteilist projekti "Kaadrite reserv - riigi professionaalne meeskond" ning on partei nõunik. Ühtlasi juhib ta praegu Vene presidendi juures asuvas Vene rahvamajanduse ja riigiteenistuse akadeemias Tänapäevase Juhtimise Instituuti.Kotler kuulub Ühtse Venemaa kõrgeimasse nõukokku ja Venemaa valitsuse ekspertide nõukogusse.1999-2000 juhtis Kotler Strateegiliste Algatuste Keskuse pressiteenistust.Presidendivalimiste ajal töötas Kotler Vladimir Putini valimisstaabis.
Tatjana Udaltsova
Moskva Panga asepresidentTeda on seostatud Venemaa julgeolekuteenistusega FSB.Udaltsova nime on mainitud ka endise kapo ametniku Indrek Põdra kohtuasjas. Väidetavalt pöördus Udaltsova Indrek Põdra poole, et see aitaks Moskva Pangal võtta üle Krediidipanka, ning pakkus Põdrale selle eest altkäemaksu.Krediidipanga väikeinvestoride hinnangul on Eesti finantsinspektsioon vaadanud läbi sõrmede Moskva Panga esindajate seotusele Indrek Põdra juhtumiga.
TASUB TEADAMoskva Panga suuromaniku VTB omanikud (%)
Vene riik 60,9Norra keskpank 4,3Aserbaidžaani riigi naftafond 2,9Credit Suisse AG kliendid 2,9Küprose firma Onexim Holdings Limited 2,4Küprose firma Olymbrius Limited 2,4Väikeaktsionärid 24,2
Allikas: VTB
LISALUGU
Vene ettevõtjad müüsid osaluse
Moskva Pank sai enamusosaluse Krediidipangas 2012. aasta kevadel, kui ostis ära kahele Vene ettevõtjale kuulunud väikeosaluse. Müüjateks olid Peterburi ettevõtja, ehituskaupluste keti Maksidom omanik Aleksandr Jevnevitš ja tema äripartner Niina Tšerepanova. Jevnevitšile kuulus 9,9% ja Tšerepanovale 6% suurune osalus.
"Mulle tehti 2012. aastal Moskva Panga poolt mõistlik pakkumine," ütles Jevnevitš. Ta kinnitas, et mingit survet talle aktsiate müümiseks ei avaldatud. Jevnevitši sõnul otsustas ta osaluse müüa aktsionäride vahel puhkenud konflikti tõttu. "Keeruline on selgeks teha, kellel on Krediidipanga omanike vahelises konfliktis õigus ja kellel ei ole," lausus ta. Jevnevitš nimetas aga korralageduseks seda, et enamusosalust omav Moskva Pank ei saa enda soovi järgi nimetada Krediidipanga nõukogu liikmeid.
Jevnevitš soovitas ka Tserepanoval Krediidipanga aktsiaid müüa, sest enda sõnul oli ta soovitanud oma äripartneril ka need aktsiaid ära osta. Praegu Jevnevitšil enam Eestis investeeringuid ei ole, kuid ta jälgib, mis toimub Eesti ärikinnisvara turul.
Autor: Alyona Stadnik, Aivar Hundimägi

Seotud lood

Uudised
  • 19.02.16, 14:05
FSB vahistas Eesti ärimehe kahtlustatuna spionaažis
Vene eriteenistus FSB pidas eelmisel nädalal kinni Eesti ettevõtja Raivo Susi, keda süüdistatakse spionaažis.
Uudised
  • 02.03.16, 09:26
Krediidipanga nõukogu juht tunnistati ametisse sobimatuks
Riigikohus jättis menetlusse võtmata Krediidipanga nõukogu esimehe Andrus Kluge kaebuse, milles ta vaidlustas finantsinspektsiooni ettekirjutuse tema ametisse sobimatuse kohta.
Uudised
  • 05.02.16, 15:42
Jakunin langes ebasoosingusse
Täna toimusid Moskvas üheaegselt läbiotsimised agentuuris TASS, mille peadirektor on Sergei Mihhailov ning viimase loodud firmas Mihhailov ja partnerid. Mihhailov on Venemaa Raudteede endise juhi Vladimir Jakunini endine alluv.
Uudised
  • 15.06.15, 17:30
Kluge võitis kohtus Moskva Panka
Tallinna ringkonnakohus jättis reedese otsusega muutmata Harju maakohtu otsuse asjas, kus Moskva Pank nõudis Krediidipanga nõukogu esimehelt Andrus Klugelt ebaõigete andmete ümberlükkamist.
  • ST
Sisuturundus
  • 18.10.24, 14:09
Rikkumiste arv kasvab. G4S: saaksime olla politseile rohkemgi abiks, usaldust on vaja
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele