Väikepankades välisraha ülemvõim

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andres Kurgpõld märkis, et Eesti väikepangad on võtnud mitteresidentidest hoiustajatega seotud riskid. "On väikepankasid, kelle hoiustebaasis on mitteresidentidel suur osakaal, nende hoiused on volatiilsemad ja see seab kõrged nõudmised likviidsuse juhtimisele," märkis Kurgpõld. Ta lisas veidi hiljem, et mitteresidentsed hoiustajad on peamiselt pärit kolmest kohast, kas Neitsisaared, Küpros või Belize.

"Sellise hoiusebaasiga pankade likviidsusjuhtimisel nõuded peavad nõuded olema suhteliselt konservatiivsed ja likviidsuspuhvrid samuti suured," rääkis Kurgpõld.

Eestis tegutseb kokku tegevusloa aluselt kuus panka: DNB, Krediidipank, LHV, SEB, Bigbank, Swedbank, Äripank ja Versobank.

Äripank salatseb. Äripank ei soovinud telefonis teemat kommenteerida. Versobanki, mille omanikud asuvad Ukrainas, juhatuse esimees Riho Rasmann täpseid numbreid ja riike nimetada ei soovinud, kuid möönis, et nende pangas on välismaiste hoiuste osakaal suurem kui kohalike oma.

"Iga riski tuleb juhtida. Meie pangas on välismaiste hoiuste maht kõvasti kasvanud ja meil on neid mahuliselt rohkem kui kui residentseid hoiustajaid. Oleme riskidest teadlikud, et need hoiused võivad volatiilsemad olla ja ka muud riskid. Me teame seda ja selleks on meil ka nõukogu poolt kehtestatud erinevaid puhvreid," rääkis Rasmann.

Ta lisas, et nende jaoks on väga oluline see, et pank oleks likviidne. "Kui neid kriteeriume jälgida, siis meie arvame, et meil riske pole," lisas Rasmann. Ta möönis, et ilmselt kasvab nende pangas välismaiste hoiuste osakaal veelgi.

Ukraina ja Vene oht kõige suurem. Kuigi suurpankadel ja nende emapankadel on Venemaa ja Ukraina positsioonid suhteliselt väheolulised, siis väikepangad on Kurgpõllu sõnul riskidele rohkem avatud. "Kui peaks juhtuma stsenaarium, et varad on vaja 100% kuludesse kanda, siis sektori kapitaliseeritus muutub marginaalselt, alla 1%. Väikepangad on Vene ja Ukraina riskidele rohkem avatud, järelevalve jälgib seda," märkis Kurgpõld.

Rääkides kaudsetest riskidest finantssektorile, siis võib Venemaa ja Ukraina konfliktil samuti oma mõju olla. "Vene ja Ukraina konfliktil ka üldised riskid Eesti majandusaktiivsusele ja sellest tulenevalt klientide laenukäitumisele ja laenuportfelli kvaliteedile," rääkis Kurgpõld.  Samas nentis ta, et täna seda näha veel ei ole.

Autor: Ave Lepik, Kaisa Gabral