Seenekasvataja võtab üle börsifirma

Ülevõtt on sisuliselt seaduses nõutav formaalsus, mitte soov ettevõtet börsilt minema viia. Nimelt Baltic Champsi liitumisel tänavu 1. aprillil Agrowill Groupiga sai esimesest Agrowilli suurim aktsionär, mis omakorda nõudis formaalset aktsiate ostupakkumist. Vabatahtlik pakkumine kestab 9. juunini ning aktsia hinnaks on määratu 0,29 eurot või 1,21 zlotti. Leedu ettevõtte aktsia on noteeritud lisaks Vilniuse börsile ka Varssavis.

Agrowilli suuraktsionär ja nõukogu esimees Kestutis Jušciusel on Leedu juhtiva põllumajandusettevõttega suured plaanid. Ta loodab sünergiale, mis tekib kombineerides Agrowilli temale kuuluva seente kasvatamise äriga Baltic Champs Group, kirjutas Äripäeva Leedu sõsarleht Verslo Žinios. Ettevõttel on plaanis tõsta efektiivsust ja müüa maatükid, mis ei ole kasutusel või on liiga kaugel Agrowilli peamisest põllumajandusmaast.

Plaani elluviijaks on ettevõtte uueks juhiks määratud Saulius Jurgelenas, kel on Leedus hea renomee. "Jurgelenas juhtis 2005-2011 aastani Leedu ravimifirmat Sanitas, mis tema käe all muutus kaasaaegseks ettevõtteks ja mis müüdi Kanada firmale Valeant," ütles Äripäeva Leedu sõsarlehe börsitoimetaja Paulius Ciulada. "Jurgelenas ütles, et koos Jusciusega plaanivad nad korrata sarnast edulugu Agrowillis." Jurgelenas rääkis Vilniuses investorite liidu ees esinedes, et põllumajandus on huvitav sektor, kuna maailma rahvaarv kasvab. Tema sõnul on Agrowill Groupil ja Baltic Champsil palju sünergiavõimalusi, näiteks kasutades väetist šampinjonide kasvatamiseks.

Agrowilli aktsia näib lotopiletina. Ettevõte viimaseid nelja aastat võib iseloomustada käänulisena, kus kahjumiaastad vahelduvad kasumiaastatega. Edasine edu sõltub palju sellest, milliseks kujuneb ühendatud ettevõte, kas restruktureerimine õnnestub ja mis toimub edasi põllumajandussaaduste hindadega. Agrowill jäi mullu 4,9 mln litisesse puhaskahjumisse, kuid kuna Baltic Champs teenis 10,7 mln litise puhaskasumi, oleks pro forma kasum 5,8 mln litti. 54 mln eurose turuväärtusega ettevõtte hinna-raamatupidamisväärtuse suhe on Bloombergi andmetel 0,55. Mitte ükski analüütik ei tee regulaarselt selle ettevõtte kohta analüüsi.

Kui 2008. aastal tehti börsile minekuks Agrowilli aktsiapakkumine, siis Eesti investoritel huvi puudus ja jättis külmaks ka Leedu jaeinvestorid. "Leedu jaeinvestorite huvipuudus hämmastas," ütles toona Leedu Gild Bankersi partner Šarunas Skyrius. Vähem kui 3% aktsiapakist jaotati Leedu väikeinvestoritele. Ta märkis, et Eestist ei osalenud märkimises ükski investor, kuid avaldas lootust, et nad ostavad aktsiaid börsilt. 2003. aastal asutatud ettevõtte aktsia tõusis esimesel kauplemispäeval 2. aprillil 2008 päeva sees isegi 10%, kuid lõpetas päeva muutumatult 5 litil. Balti lisanimekirjas oleva ettevõtte aktsia tõusis nüüd aastaga 102,8%.  Viimase aja vilkale tõusule vaatamata on aktsia 80,1% madalamal börsile mineku hinnast. 

Agrowill tegi Kreekat. Ettevõttes on käimas restruktureerimine. Selle raames plaanitakse müüa osa maad, mis on vähemviljakam või teistest maaüksustest kaugel. Lisaks teataski ettevõte teisipäeval kohustuste restruktureerimisest. Nõudeid vähendati 2013. aasta lõpu 54,6 miljonilt litilt 20,4 miljonile litile, makstes osaliselt laenu tagasi ning ülejäänu osas sõlmiti pangamajaga DNB laenuleping 5 aastaks.

Agrowill on pikalt olnud hädas oma võlgade tasumisega. 2009. aasta mais sõlmis ettevõte võlakohustuste restruktureerimise leppe võlakirjaomanikega. Nende võlakirjade lunastamistähtajad olid 2009. aastal, kuid 2013. aasta lõpu seisuga ei olnud neid lunastatud. Nominaalis oli lunastamata võlapabereid üleval umbes 5 miljoni liti jagu. Võla restruktureerimise plaani kohaselt pidi tänavu 6. aprilliks olema lunastatud 15% võlast ja 6. aprilliks 2015 85% võlast.

Ettevõte on olnud seotud ka Eestiga. Nimelt 3. oktoobril 2009 müüs Agrowill ära Põlva Agro Eesti investoritele. Mullu juunis on kantud Eesti äriregistrisse AgroSchoool nimeline tütarettevõttest osaühing, mille põhitegevuslakas on ärinõustamine ja juhtimisalane nõustamine.

Agrowill tegeleb karja- ja põllumajandussaaduste kasvatamisega, kuid ka liisib maad. Eelmise kasvatas mullu põllumajandussaadusi 22 400 hektaril. Põhiliselt kasvatati tali- ja suvinisu ning rapsi.  Ajalooliselt on põllusaaduste kasvatamine andnud 38-61% grupi käibest, teatas ettevõte prospektis. Karjakasvatusest on ajalooliselt tulnud 12-23% käibest. 2013. aasta lõpu seisuga oli ettevõttel 2985 piimalehma ja 3107 mullikat.

Agrowill on asutanud ka alternatiivenergeetikaga tegelemiseks ettevõtted, kuid seni ei ole alustatud ühegi sellealase investeerimisprojektiga. Uute tegevuste seas on šampinjonide kasvatamine. Lisaks toodab ettevõte komposti nii enda šampinjonide kasvatamiseks kui ka teistele Leedu, Poola ja Vene seenekasvatajatele. Sama sihina toodetakse ka turbakatteid.

Autor: Harry Tuul, Romet Kreek