Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ütles, et pole Autorollost saanud sentigi, kuid vastas konkreetsetele küsimustele keerutades.
Pentus-Rosimannusele kuuluv eramu
sattus Autorollo skandaali eelmisel nädalal. Autorollo hagiprotsessi viimasel istungil Harju maakohtus selgus, et ettevõtte endised omanikud Väino Pentus (keskkonnaministri isa - toim) ja Tiit Pohl tunnistasid mõlemad vande all, et Väino Pentus sai Autorollost aastaid tagasi regulaarselt sularaha, millega toetas tütart, kes 2005. aastal Viimsisse maja ostis. Need väited muudab skandaalseks asjaolu, et seda osa Autorollo äritegevuse tulust ei võetud firmas arvele, vaid kliendilt sularahas saadud tasu sai Väino Pentus maksuvabalt - nii on
Äripäevale ja ka kohtus öelnud Tiit Pohl.
Väino Pentus ja Pohl olid äripartnerid, kuni läksid tülli ja Väino Pentus Pohlalt Autorollo välja ostis. Väidetavad rahavõtmised Väino Pentuse poolt Autorollo tuludest toimusid enne seda perioodi, mida arutatakse praegu kohtus, ega puutu seega otseselt kohtus arutatavasse hagisse.
Pentus-Rosimannus korrutas Äripäevale, et on oma maja eest laenumakseid alati ise tasunud, kuid samas ei vastanud ta otsesõnu konkreetsetele küsimustele selle kohta, kas ja kuidas isa teda rahaliselt toetanud on. Ta küll ütles, et on laenu tasunud ise, kuid küsimus polegi selles, kelle pangakontolt tehti laenumakseid, vaid selles, kas Väino Pentuselt jõudis tütreni Autorollost maksuvabalt väljavõetud tulu.
Avaldame järgnevalt osa Äripäeva kirjavahetusest minister Pentus-Rosimannusega.
Äripäev (04.06):
Täna toimub järjekordne Autorollo istung ja siin mainiti mh, et Tiit Pohl ja Väino Pentus andsid kohtus ütlusi, mille kohaselt Väino Pentus kasutas Autorollo tulusid selleks, et aidata Teil Viimsi maja valmis ehitada. Küsingi sellega seoses Teie kommentaari, et millal Te maja ehitasite (sain aru, et ostsite selle n-ö karbina ja ehitus järgnes siis), kust saite selleks vahendid ning kui palju toetas Teie isa Teid rahaliselt majaehitusel? Kas olite teadlik, et kasutate Autorollo vahendeid, mis tõsi küll raamatupidamisse ei jõudnud, nagu väideti kohtus?
Keit Pentus-Rosimannus (04.06):
Võtsin maja ostmiseks ja ehitamiseks üheksa aastat tagasi - 2005. aastal - pangast isikliku eluasemelaenu. Maksan seda laenu pangale tagasi 30 aastat ja selle eest on ehitatud ka maja, millele viitate. Laen on deklareeritud. Teil on võimalik seda kontrollida avalikest allikatest.
Võtsin laenu ja ehitasin maja algusest peale selle teadmisega, et sinna asuvad elama ka mu vanemad. Mul on hea meel, et sain oma vanemaid sellisel moel aidata ja tänu võetud pangalaenule neile uue kodu anda.
Küll aga pole ma kunagi soovinud seda ajalehes kogu maailmale kuulutada.
Äripäev (04.06):
Kes viidatud majas praegu elavad, kas Teie abikaasaga (Rain Rosimannusega - toim) ja ka Teie vanemad?
Kas Teie väide on, et isa Väino Pentus ei aidanud Teil pangale laenumakseid teha ja/või maja lõpuni ehitada?
Keit Pentus-Rosimannus (04.06):
Minu isikliku eluaseme pangalaenu maksed on tasutud minu poolt ja minu pangakontolt. Samuti maja ehitusega tehtud kulutused. Need on dokumentaalselt ka pangas tõestatud.
Nagu olen varasemalt korduvalt Äripäevale vastanud - majas elavad minu vanemad ja vend, kellest keegi ei ole avaliku elu tegelane ja kelle privaatsust ma palun austada. Suvisel ajal elame sealsamas ka meie abikaasaga.
Äripäev (04.06):
Mõistan, et Teie tegite ise maksed pangale ega väidagi, et makseid tegi keegi teine, kuid küsimus on selles, kas Väino Pentus toetas Teid selles (andes Teile omakorda raha)?
Äripäev (05.06):
Küsin veel kord, kas saite isalt rahalist toetust majaga seotud kuludeks? Seni te pole seda eitanud, aga ka mitte kinnitanud. Väino Pentus ise on kohtus vande all öelnud, et võttis firmale laekunud raha (laenuks) selle Viimsi majaga seoses.
Keit Pentus-Rosimannus (05.06):
Vastan siis veel kord.
Olen oma isiklikku 30aastast pangalaenu, mille eest maja ehitati, tagasi maksnud ise. Oma tuludest. Keegi teine ei ole seda teinud. See on dokumentaalselt tõestatav ja kui kohus seda soovib ja vajalikuks peab, olen igal juhul valmis kõik dokumendid kohtule ka esitama. Lisaks - nii laen kui minu tehtud laenumaksed on esimesest laenu aastast alates avalikult deklareeritud ja iga-aastaselt avalikest allikatest kontrollitavad.
Äripäev (09.06):
Kas Te palun vastakside "jah" või "ei" järgnevale küsimusele:
Kas olete saanud isalt rahalist toetust majaga seotud kuludeks või muudeks kuludeks pärast seda, kui maja soetasite? Kui jah, siis palun täpsustage, mis ajaperioodil ning milleks ja millises suurusjärgus? Ma ei küsiks seda, kui poleks infot, mis viitab sellele, et Autorollost võeti maksuvabalt raha ja see jõudis ka Teie kulude katteks. Ses mõttes on avalik huvi põhjendatud.
Keit Pentus-Rosimannus (09.06):
Vastus Teie kallutatud küsimusele hommikuse konjakijoomise lõpetamise kohta on endiselt eitav, vägivaldse seose konstrueerimine mulle kuuluva maja ehitamise, minu võetud eluasemelaenu tasumise ja isa firma vahele on pahatahtlik ja meelevaldne. Olen oma majalaenu tasumiseks kasutanud üksnes ja ainult minu enda tööga teenitud raha. Nagu korduvalt olen juba kinnitanud - see on dokumentaalselt tõendatav, kui kohus seda soovib ja vajalikuks peab, esitan neile ka vastavad dokumendid.
Ma ei ole saanud Autorollost sentigi. Ma ei ole saanud isa aitamisest talle raskel eluperioodil mitte kunagi mitte mingisugust materiaalset ega muud kasu. Kõik, mis minu jaoks sellega on kaasnenud, on saada alusetult tiritud käimasolevasse kohtuprotsessi ning olla märklauaks kriitikameeleta meedia poolt hagejate dikteerimisel pea kahe aasta kestel läbi viidud küünilisele laimukampaaniale.
Selliselt väänatud väiteid nagu Teie esitate, on minu teada esitanud kunagise isa firma üks juhatuse liige (Tiit Pohl - toim), kelle motiiv igal võimalikul viisil oma isiklikust juhatuse liikme vastutusest firma kurva saatuse osas vabaneda peaks olema ilmne igale erapooletule vaatlejale.
Minul ei ole mingeid varjatud motiive ega midagi varjata, sest ma ei ole midagi valesti teinud.
Erapooletust asja kajastamisest huvitatud ajakirjandus ei üritaks minu pere õnnetuse pealt küüniliselt kaks aastat kollaseid klikke teenida, vaid laseks kohtul erapooletult oma tööd teha.
TAUST
2011. aasta kevadel kuulutati välja keskkonnaministri Keit Pentus-Rosimannuse isale Väino Pentusele kuulunud transpordiettevõtte Autorollo pankrot.
2012. aasta lõpus esitas pankrotitoimkonna kontrolli alla liikunud Autorollo ligi 580 000eurose tsiviilhagi keskkonnaministri Keit Pentus-Rosimannuse, tema poliitikust abikaasa Rain Rosimannuse ja perekonda Autorollo asjaajamisel aidanud advokaat Siim Roode, samuti Roode osalusega ettevõtete Roode & Partnerid ning MAQS Law Firm Advokaadibüroo vastu.
Hageja näeb Rosimannustel ja Roodel süüd Autorollo võlausaldajate kahjustamises ning ettevõttest vara väljaviimises.
Kohus vabastas hagist eraisiku pankroti läbimise tõttu ministri isa Väino Pentuse.
Hagi menetlemise kohtuprotsess Autorollo asjas algas mullu juunis, istungid on praeguseks lõppenud ning esimese astme kohtuotsuse teeb Harju maakohtu kohtunik Anu Uritam teatavaks 27. juunil.
Autorollo pankrotistumist uurib ka politsei, samas maksu- ja tolliamet on uurimisest loobunud, kuna ettevõte on varatu.
Seotud lood
Reformierakondlane Rain Rosimannus kaebab Harju maakohtu otsuse nn Autorollo juhtumis edasi Tallinna ringkonnakohtusse.
Harju maakohtu kohtunik Anu Uritam teeb täna osapooltele teatavaks otsuse kopsakas tsiviilhagis Reformierakonna tipp-poliitikute Keit Pentus-Rosimannuse ja Rain Rosimannuse ning advokaat Siim Roode vastu.
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ütles Äripäevale, et ehitas Viimsi maja pangalaenu eest, mida ta maksab tagasi 30 aastat.
Tänasel Autorollo kohtuistungil selgus, et keskkonnaminister Keit-Pentus Rosimannusele kuuluva maja Viimsis aitas valmis ehitada ministri isa Väino Pentus, kes kasutas selleks Autorollole laekunud raha.
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.