Juuru vallavolikogu ei kiitnud heaks valitsuse 29. mail valitud Rail Balticu raudteetrassi.
Volikogu teatel on valitsus maakonnaplaneeringu mõistes sekkunud planeeringuprotsessi ebaseaduslikult. Juuru vallavolikogu vahendas pressiteates, et vastavalt “Planeerimisseaduse” § 10 lg 3 korraldab maakonnaplaneeringu koostamist maavanem ja Rail Balticu raudtee trassikoridori asukoha määramise näol on kindlasti tegemist maakonnaplaneeringuga.
"Senised otsustused on tehtud seega maavanemate eest, eelistatuima trassi osas ei ole kohalikelt omavalitsustelt seisukohta võetud, trassialternatiivid on sisuliselt võrdlemata,“ teatas volikogu.
Volikogu liikmed on vastu veel muistsete asulakohtade väljakaevamistele, põhjavee veerežiimi kahjustamisele, geoloogiliste pinnavormide ja kaitsealuste liikide kasvukohtade hävitamisele, pärimuslike, looduslike ja miljööväärtuslike alade mõjutamisele, rohevõrgustiku ohustamisele, puhke- ja virgestusalade kasutuskõlbmatuks muutmisele, elu-, tootmis- ja ärimaade kasutusotstarbe lõpetamisele.
Seotud lood
Nabalas olevate loodusväärtustega mittearvestamine oleks tõenäoliselt kaasa toonud sekkumise ELi tasandil ning kogu Eesti jaoks vajaliku investeeringu seiskumise, selgitab keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.
Eile arutas valitsuskabinet Rail Balticu raudteeühenduse seni tehtud uuringuid ja trassialternatiive ning valis välja kolm võimalikku trassivarianti.
Rail Balticu trasside võrdlustulemuste põhjal valiti eelistatavaks tee Tallinn-Rapla-Pärnu.
Raudtee planeerimine on kompromissi otsimine erinevate huvide vahel. On aga selge, et kõiki huvisid ei ole võimalik igal pool järgida, kirjutab Rail Balticu Eesti projektijuht Indrek Sirp.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.