Kaupade eksport kahanes mais 9% ja import 4% võrreldes eelmise aasta sama kuuga. Langust mõjutas oluliselt elektriseadmete ja mehaaniliste masinate kaubavahetuse vähenemine.
Statistikaamet teatas, et mais eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 138 miljonit eurot ja puudujääk suurenes eelmise aasta maiga võrreldes 56 miljoni võrra.
Kõige enam eksporditi Eestist elektriseadmeid (19% Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid (10%), põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10%) ning puitu ja puittooteid (10%). Oluliselt vähenes elektriseadmete eksport (46 miljoni euro võrra), samuti mineraalsete toodete eksport (15 miljoni euro võrra). Samal ajal kasvas põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning mitmesuguste tööstustoodete väljavedu (kasv mõlemal 3%).
Mais imporditi Eestisse kõige rohkem elektriseadmeid (17% Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (13%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (11%). Suurim langus toimus elektriseadmete ja mehaaniliste masinate sisseveos (langus vastavalt 28 ja 26 miljonit eurot). Samas kasvas mineraalsete toodete sissevedu 21 miljoni euro võrra.
Ekspordi sihtriikide seas oli esikohal Soome (16% Eesti koguekspordist), järgnesid Rootsi (16%) ja Venemaa (11%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu, Rootsi elektriseadmeid, puitu ja puittooteid, Venemaale mehaanilisi masinaid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Enim kahanes eksport Rootsi (38 miljoni euro võrra) elektriseadmete väljaveo kahanemise tõttu. SRÜ riikidest kahanes enim eksport Venemaale (27 miljoni euro võrra) ja Ukrainasse (4 miljoni euro võrra). Venemaale eksporditi vähem mehaanilisi masinaid (sh kopad, ekskavaatorid) ning mitmesuguseid tööstustooteid (sh mööbel). Ukrainasse vähenes kogu kaupade eksport ligi poole võrra. Enim suurenes eksport Belgiasse (21 miljonit eurot), mis oli tingitud mineraalsete toodete väljaveo kasvust.
Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (15% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (12%) ja Rootsist (12%). Soomest imporditi enim mineraalseid tooteid ja elektriseadmeid, Saksamaalt transpordivahendeid ja mehaanilisi masinaid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Oluliselt vähenes kaupade sissevedu Suurbritanniast (30 miljoni euro võrra) ja Lätist (18 miljoni euro võrra). Suurbritanniast kahanes enim mehaaniliste masinate (sh kopad, ekskavaatorid) ja mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel) sissevedu. Lätist vähenes mineraalsete toodete (sh mootorkütus ja elektrienergia) sissevedu. Enim kasvas kaupade sissevedu Venemaalt (24 miljoni euro võrra) peamiselt mineraalsete toodete (sh rasked õlid) ning metalli ja metalltoodete (sh lehtvaltstooted) sisseveo suurenemise tõttu.
Võrreldes 2014. aasta aprilliga kahanes mais eksport 2% ja import 3%.
Seotud lood
Ericsson keeldus kommenteerimast, millest võib olla põhjustatud Eestis toodetud elektriseadmete Rootsi eksportimise järsk vähenemine.
Väliskaubanduse arengud olid mais ootuspärased ja sarnased eelmiste kuudega. Ekspordi maht vähenes aastaga 9% ja import 4%, ütles Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Mais kahanes Eesti Kraanavabriku kaupade saatmine Venemaale 37% võrreldes eelmise aasta sama kuuga, ütles ettevõtte tegevdirektor Jaanus Uussalu.
Maikuus jätkas kaubavahetus langustrendil. Ekspordi vähenemise taga oli eelkõige elektriseadmete ja mineraalsete toodete langus, teatas majandusministeerium.
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.