Hobi: koorilaul süstib adrenaliini

Äsja lõppenud laulupeol osales rekordiline hulk lauljaid ehk üle 33 000. Kui tahta järgmisel korral teistega koos laulukaare all puudutusi ja muud ülevat kogeda, tasub juba täna ette valmistama hakata ning näiteks sobiv koor välja valida, kirjutas 18. juuli Äripäev rubriigis Hobi. Samuti nõuab hääleseade aega, kuid järgmiseks suurpeoks - 2019. aasta suvel - on võimalik tulemusteni jõuda.

Mõnuaine ühisest laulmisest. Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori (TAM) president Guido Kaasik usub, et küllap kooris laulmine ongi parimas mõttes sõltuvus. "Heade asjaolude kokkulangemisel on võimalik mõnuainet taasluua kooriproovis," kinnitab ta, lisades et koorilauljale tuleb laulupidu niimoodi temaga igasse proovi kaasa. Tuli lõõmab kogu aeg.

Kaasik laulab nimetatud kooris alates 1988. aastast ning on sellest alates osalenud ka laulupidudel. "Ma ei ole selle ala spetsialist, aga mulle tundub, et koorilaul ja sellega kaasnevad füüsilised ja mentaalsed vibratsioonid vallandavad inimestes sellised keemilised reaktsioonid, mis toodavad mõnuaineid," selgitab Kaasik seda, mis koorilaul talle on andnud. "Öeldakse ju, et sipelgad jooksid ühe või teise laulu ajal mööda selga." 

Saab korraliku koormuse. Kooris laulmine on Kaasiku sõnul spetsiifiline füüsiline tegevus, mille komponendid on dirigendi, kaaslauljate ja noodi jälgimine ning hingamise, häälepaelte ja emotsioonide juhtimine. "Kooris laulmine nõuab nii suurt meelte koordineeritud koostööd, et ei võimalda samaaegselt millegi muuga tegeleda," leiab ta. "See annab ajule ja muudele tajudele väga head puhkust tööstressist, aga ka stressist laiemalt."

Kaasikule tundub, et see mõjub väga tervislikult. Ta kinnitab ka, et teiste lauljatega arvestamine laulmise ajal õpetab väga hästi meeskonnatöö detaile ja parandab iga laulja arusaama isiklikust vastutusest ühises tulemuses.

Laulupeoks tuleb harjutada. Laulupeol käidi ka sel aastal. "Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori ridades said laulupeole koori tegevliikmed, kes osalevad aktiivselt koori muusikalises tegevuses," ütleb Kaasik, kinnitades et neil peetakse muusikalist taset väga oluliseks. "Kui ikka proovides ei käi, siis on üsna ebatõenäoline, et suudad laval soovitud tasemel etteaste sooritada," on Kaasik veendunud.

Kaasiku sõnul saavad Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori liikmeteks kandideerida Tallinna Tehnikaülikoolis õppivad üliõpilased ja õpetavad õppejõud. "Igal sügisel liitub meie kooriga 8 kuni 10 Tehnikaülikooli esmakursuslast," jutustab ta. Kandideerijaid on rohkem, aga elu teeb korrektuure ja mitte kõik ei ole valmis koori poolt dikteeritud intensiivsusega oma vaba aega koorilaulu harrastusele pühendama.

Noodilugemise saab koos selgeks. "Meie repertuaari maht ja vahetumise kiirus eeldab lauljalt head nooditundmist," ütleb Kaasik. "Nii ongi iseloomulik, et meie koori uus liige on enamasti õppinud lastemuusikakoolis ning reeglina valdab ka mõnda muusikainstrumenti heal tasemel." Ta märgib aga, et siiski on ka siin erinevat praktikat ja mitmed väga head laulumehed on noodikirja just kooris ära õppinud. Lauluoskuste lihvimiseks toimib kooris regulaarne hääleseade süsteem, millest on abi nii noorlauljatel kui ka vanematel kooriliikmetel. Ehkki see on pikk ja regulaarset treeningut nõudev protsess, aga kui sihikule võtta näiteks järgmine laulupidu, on võimalik olulisi tulemusi näidata.

Surts adrenaliini.Tartu Akadeemilise Meeskoori juhatuse esimees, Eesti Maaülikooli professor Arvo Viltrop alustas laulmisega juba koolis mudilas- ja poistekooris ja liitus TAMiga 1983. aastal Tartusse õppima minnes. Koorilaul annab tema sõnul eelkõige võimalusse oma andeid realiseerida, sest igapäevaelus ja töös ei lähe musikaalsust ju otseselt vaja. "Lisaks annab ta rohkesti elamusi - emotsionaalseid ja kunstilisi," märgib Viltrop. " Olles kontsertkoori liige, siis kontserdilavalt saab ka korraliku annuse adrenaliini."Viltropi sõnul on koor üks mõnus seltskond, kus inimestel sarnased huvid, kuid palju erinevaid tüüpe. Seega saab sealt kindlasti ka sotsiaalseid elamusi. "Koori reisid on palju enamat kui tavalised turismi või puhkusereisid," kinnitab Viltrop. "Tihti näed seal selliseid tahke külastatava maa elust olust, mis tavaturistile jääb kättesaamatuks."

TASUB TEADA: Mida teha, kui ühislaul huvitab?1. Infot tasub ise otsida.Paljudel kooridel on kodulehed ja uute lauljate vastuvõtmisest antakse avalikult teada, sageli ajakirjanduse kaudu. Nii et tuleb silmad ja kõrvad lahti hoida. Ja kindlasti teab igaüks kedagi, kes laulab kooris, või teab kedagi, kes teab kedagi, kes laulab kooris. Tuleb inimestega rääkida. Täna ei tohiks kellegi laulmise soov jääda infopuuduse taha.

2. Igal rühmitusel oma eesmärk.Koore on Eestis olevat igale maitsele, neil on erinevad eesmärgid ja ambitsioonid. On selliseid, kus seltskondlik kooskäimine peamine ja tähtsaim ülesastumine Üldlaulupidu. On aga rohkesti koore, mis seadnud endale ka kõrgemaid kunstilisi eesmärke. Seal on suurem tähtsus lauluharjutustel ja eeldatakse lauljatelt vahest ka suuremat pühendumist. Vastavalt eeldatakse lauljatelt ka erinevat võimekust. On harrastajate koore, kus lauljad kõik nooditundjad.

3. Elementaarsega saab punti.Enamasti piisab kooris laulmiseks viisipidamisest ja elementaarsest noodikirja lugemisoskusest, mis on teatavasti koolihariduse osa. Koorilaulja ei pea olema ilmtingimata hõbekõri (ehkki ega see kahjuks tule). Kooris laulmine tähendab enamasti seda, et keegi ei tohi liiga palju välja kosta, mis tähendab, et hõbekõrid peavad end kohandama koori üldise võimekusega. Samas sunnib hõbekõri olemasolu teisi endast rohkem andma ja nii sünnibki ühistööna midagi enamat, kui igaüks üksinda suudaks.Allikas: Arvo Viltrop

TASUB TEADA: Uued liikmed on nõutud2012. aasta andmed- üle 40 100 inimese ehk enam kui pooled rahvakultuuri harrastanust tegeles koorilauluga, ligi 21 000 rahvatantsuga.- Rahvakultuuriga tegeleb ligi 5000 kollektiivi, enim oli laulukoore ja rahvatantsurühmi - vastavalt 1423 ja 1373- Harrastajatest 70% on naised ja 30% mehed.- Paljud rahvakultuuri harrastajad tegutsevad mitmes kollektiivis - näitab harrastajate aktiivsust, aga nõudlust uute liikmete järele. Üle 6% lauluharrastajatest laulab mitmes kooris või ansamblis.Allikas: Statistikaamet

Autor: Ketlin Rauk, kaasautor