Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksuamet hoiab marjulised sihikul

    Juba 18 aastat Võrumaa metsade vahel niiöelda seene- ja marjaringe tegev kokkuostja Anu rääkis, et viimasel kolmel aastal on seenelised ja marjulised maksuameti huviorbiidis.

    Kui veel aastaid tagasi andis seeneline-marjuline korjatu kokkuostjale, kes selle ära kaalus ning saadava summa välja arvutas, siis viimased kaks aastat peab iga kokkuostja tabelisse märkima ka korilase isikuandmed: nime, isikukoodi või sünnikuupäeva ning saadava summa. Need tabelid võtab maksuamet hiljem kontrolli tehes aluseks, et vaadata, kas kokku ostetud kogused ning makstud summad klapivad.
    Anu sõnul lähevad tabelisse isegi kõige väiksemad arvud ning kogused – näiteks müüvad mõned inimesed vaid mõnekümne sendi eest metsasaadusi. „Arvan, et usinamad korjajad võivad teenida kokku ehk nii 500 eurot,“ ütles Anu ning täpsustas, et selline summa teenitakse kolme- või neljakuulise korjamisperioodi jooksul.
    Äripäev kirjutas eile, et seenel ja marjul käimine on paljudele sissetulekuallikas, millelt teenitud tulult tuleb ka maksud tasuda.
    Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Uku Tampere selgitas, et seaduse järgi tuleb deklareerida teenitud tulu ja tasuda sellelt ettenähtud maksud, sõltumata, kas tegemist on regulaarse või ühekordse tuluga ja kas tulu teenitakse põhitööna või selle kõrvalt ettevõtlusega tegeldes.
    „Maksuvabalt ja ilma deklareerimata võib inimene müüa enda isiklikus kasutuses olnud asju. Metsast korjatud marjade-seente ja oma aia saaduste müümine tulu teenimise eesmärgil sinna alla aga paraku ei kuulu,“ selgitas Tampere.
    Tampere rõhutas, et MTA pole ühtegi korilast luubi alla võtnud. "Ühegi üksiku marjulise või seenelise vastu pole maksu- ja tolliamet taolist huvi üles näidanud. Kokkuostja poolt kirjeldatud olukord puudutab vaid kokkuostjaid, kes peavad tõepoolest vajadusel suutma selgitada ostetud koguste päritolu," selgitas Tampere. Ühegi marjulise käest pole MTA selliseid andmeid palunud. MTA eesmärk on Tampere sõnul tagada ettevõtetele võrdne konkurents - selle jaoks vajadus marjulistega suhelda puudub.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.