Eestis on pankrotimenetluses võlgade sissenõudmise tase naabritega võrreldes kordi madalam. Kui Eestis saab tagasi ühe euro kohta ligi 39 senti, siis Soomes ja Norras üle 90 sendi.
„Selle järgi on seis Eestis päris nutune ja näitab ilmselt, et probleem on ammu olemas,“ märkis advokatuuri äriõiguskomisjoni esimees Karin Madisson.
Esmaspäeval kirjutas Äripäev, et olukorras, kus ligi 41 protsenti pankrottidest lõppeb enamasti firma varatuse tõttu raugemisega, on tegemist reeglina pahatahtlike pankrottidega. Samas justiitsministeerium kavatseb seadust muutes pankrotimeistrite elu veel leebemaks muuta.
Otsus on seda üllatavam, et maailmapanga Doing Business raporti andmetel on Eestis võlausaldajatel pankrotimenetlusest raha tagasi saamiseks kõige kesisemad võimalused, võrreldes lähinaabritega.
2012. aastal rauges nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist 397 pankrotimenetlust ning 2013. aastal 457 pankrotimenetlust.
Raamatupidamisdokumentide hävitamise, nende võltsimise või esitamata jätmise on politsei registreerinud 2013. aastal 31 korda. Maksejõuetuse põhjustamist 18 korda. Pankrotimenetluses vara varjamist 18 korda. Pankrotiavalduse esitamata jätmisi on politseis registreeritud 26 korda.
Justiitsminister Andres Anvelt kommenteeris Äripäevale, et kõiki raugemisi ei saa lugeda pahatahtlikeks pankrottideks, ent möönis, et tegemist on olulise teemaga millega ministeerium aktiivselt tegeleb. Justiitsministeerium plaanib pankrotiõiguse probleemile lahendusi.
2010201120122013Eesti35,536,938,538,9Läti31,956,259,848,4Leedu49,650,95148,4Soome89,489,189,790,2Rootsi77,375,874,775,5Taani89,487,387,187Norra90,990,690,891,3Võlgade sissenõudmise tase (mitu senti ühest eurost saavad võlausaldajad tagasi)Allikas. Doing Business raportid aastatel 2011-2014
2010201120122013Eesti35,536,938,538,9Läti31,956,259,848,4Leedu49,650,95148,4Soome89,489,189,790,2Rootsi77,375,874,775,5Taani89,487,387,187Norra90,990,690,891,3Võlgade sissenõudmise tase (mitu protsenti ühest dollarist saavad võlausaldajad tagasi)Allikas. Doing Business raportid aastatel 2011-2014
Seotud lood
Äripäev leiab, et pankrotiga seonduvaid seadusepügalaid ei peaks leevendama pahatahtlike pankrottide vähendamiseks samme astumata.
Vargused ei ole jätnud puutumata mitte ühtegi kaupluseketti. Kuigi suuremad poed panustavad turvalisusele üha rohkem, kannavad ärid iga aasta varguste tõttu siiski väga suuri kahjusid. Forus annab ühe Eesti suurima turvapartnerina ekspertnõu, kuidas kaitsta paremini oma vara ja kaupluse töötajad saaksid end tunda turvalisemalt.