Ärimehed täitsid Reiljani fondi

"Heale inimesele," kirjutas tollase Rahvaliidu suursponsor Urmas Sõõrumaa ministri kontole tehtud 5000 kroonise ülekande selgituseks 2003. aasta mais. „Annetus Toomas Lumani juubeli puhul,“ liikus samalt kontolt poolteist aastat hiljem 3000 krooni sihtasutuse Nõmme Eraharidusele, mille nõukogu liige on siiani Eesti Kaubandus-Tööstuskoja pikaaegne juht Toomas Luman.

Uhke juubel. 2003. aasta kevadel tähistas Rahvaliidu esimees Villu Reiljan oma 50. aasta juubelit. Kõige pidulikuma osana peeti kontserdiga vastuvõtt Rahvusooperis Estonia, kuhu toonane keskkonnaminister kutsus 300 külalist eesotsas president Arnold Rüütli ja proua Ingrid Rüütliga. Kutsel oli kirjas Reiljani kontonumber, mille ta vahetult enne pidustusi avas ning kuhu oodati õnnitlejate annetusi. Neid hakkas laekuma juba enne pidustusi, lühikese ajaga kokku ligi 220 000 krooni.

Suurima summa kandis Reiljani kontole transiidiärimees Anatoli Kanajev, kes lisas 25 000-kroonisele maksele lakoonilise selgituse "ülekanne". Suuruselt teise kingituse väärtus oli 20 000 krooni. Selle tegi hulgifirma Haljas omanik Movsum Mehtijev.

Raha tuli ka ettevõtetelt. Näiteks kandis Viru Keemia Grupp selgitusega "maksed" 2000 krooni. AS Peipsi Trade kandis 15 000 krooni. "Heategevuseks.  P. Kärberg AS Peipsi Trade," märkis skandaalne Peipsi kalaärimees Paul Kärberg ülekande põhjenduseks. Üllataval kombel toetas ka Hansapank Reiljani 5000 krooniga.

Heldeid annetusi tegid ka mitmed ehitusettevõtjad. "Õnnitlevad Raivo Rand ja Aivar Tuulberg," seisab 10 000-kroonise ülekande selgituses. Merko Grupi (nüüd Riverito - toim) suuromanik Toomas Annus andis 5000 krooni, nagu ka Oma Ehitaja omanik Tiit Kuuli. Toona omanimelise ettevõtte omanik Andres Koger lisas 3000 krooni ja Facio suuraktsionär Toomas Tromp 1500 krooni.

Rahvaliidu suursponsorites toetas sünnipäeva 5000 krooniga Oliver Kruuda. Sama suured sünnipäevaõnnitlused tulid ka Tiit Kõuhknalt, Koit Uusilt, Urmas Sepalt, Tiit Kuusmikult ja Mart Avarmaalt. Jahikaaslasest sõber Andres Sarri andis 10 000 krooni.

"Niimoodi tehaksegi! Ega seda raha polnud mulle vaja," sõnas Reiljan Äripäevale. Tema väitel on umbes 3000 eurot ehk veidi alla 50 000 krooni sellest rahast alles. Ülejäänud on laiali jaotanud "hulga inimestele, kellel on abi vaja olnud".

Tõsi, osaliselt ongi raha liikunud heategevusse. Mitme erineva ülekandega annetati 9000 krooni Urmas Sõõrumaa asutatud heategevuse sihtasutusesse Dharma. Seda ettevõtmist on Reiljan toetanud ka hiljem, näiteks 2006. aasta märtsis tegi Reiljan 2000-kroonise ülekande selgitusega: "15 aastat Urmas Sõõrumaa äri". Teiste seas kandis Reiljan raha ka Luua algkoolile, Jõgeva spordiklubi Tähe toetamiseks, Häädemeeste vallavalitsusele tormikahjustuste parandamiseks ja Punasele Ristile. Suurima toetuse sai Eesti Metsaseltsi Elistevere loomapark 20 000 krooni väärtuses.

Kuid sünnipäevakontole kogutud raha on kasutatud ohtralt ka muudel eesmärkidel. Näiteks maksti selle konto alt 500-kroonine Anne ja Villu Reiljani aastamaks MTÜ Tahkuranna golfiklubis. 2000 kroonise sünnipäevakingi on kontolt saanud lisaks Lumanile ka ettevõtja Aadu Luukas. Keskkonnaminister toetas ka erakonnakaaslasest põllumajandusministrit Ester Tuiksood. "Eesti Toit, palju õnne!" seisis 3000-kroonise ülekande selgituses.

Sama palju raha ja peaaegu samal ajal kandis Reiljan riigimetsa majandamise keskuse töötajale Tiia Ilmetile. 5000-kroonise toetuse sai ka keskkonnaministeeriumi rahandusosakonna töötaja Ingrid Koemets, keda soosis ka Reiljani eelkäija, aastatel 1999-2000 keskkonnaminister olnud Heiki Kranich. Viimase ametiajal müüdi ametnik Koemetsale Tallinna kesklinnas Pärnu maantee viadukti kõrval asuva kahetoalise kõigi mugavustega korteri 4258 krooniga.

Raha liigub sulas.Rööbiti täna nähtavate ülekannetega, liikus aga ministri ühisesse rahakotti ka suurel hulgal sularaha. Nimelt veel enne kui Reiljan sünnipäevaks konto avas, toimusid mitmed sularaha sissemaksed Reiljani abikaasa Anne Reiljani kontole. Endine minister tunnistas Äripäevale, et neil on abikaasaga ühine raha. "Meil ei ole sellist asja, et oleks erirahakotid," selgitas Reiljan.

Enne juubelipidu viis Anne Reiljan mitmes jaos panka 145 000 krooni. Sama aasta maikuus, kui peeti ministri sünnipäeva, on veel 50 000 krooni arvele kantud. Vahetult pärast seda tasuti toitlustusasutuse Eesti Eine arve samuti 50 000 krooni väärtuses. "Jumal seda teab," vastas Reiljan küsimusele, kus võis tema abikaasa sularaha pärineda. "Tema papa-mamma müüsid mingeid asju seal ja pärandasid talle seal midagi. Mina ei tea kõiki neid asju," lisas Reiljan.

Ka Villu Reiljan ise on mõnel korral sularaha oma kontole viinud. 2003. aasta jaanuaris 50 000 krooni ja pool aastat varem 15 000 krooni. Küsimusele, kas Anne Reiljan võis hoopis abikaasale toodud raha panka viia, vastas ekspoliitik: "Liikus, kelle raha seal liikus. Seda ei mäleta… issanda jumal ka ei mäleta seda! Mingisugust valeraha pole seal küll liikunud. Mis raha see siis pidi olema? Tollal oli väga hulka asju, kus liigutasid raha paljud inimesed: mõned olid mulle võlga, mõned olid Annele võlga, mõned on tänaseni võlga."

Maadevahetuse kohtutoimikutest leiduvas eksperdiarvamuses on kirjas, et Villu Reiljani deklareeritud tulud ja laekumised 2000ndatel aastatel pangakontodele olid väiksemad, kui esitatud materjalidest nähtuvad väljaminekud. Samuti esines Reiljanil aastate lõikes teadmata allikatest pärit sissetulekuid. Mõnel aastal mõnekümne tuhande krooni väärtuses. 2004. aastal oli Reiljanil teadmata päritolu raha üle 420 tuhande krooni.

Ehkki Reiljani ametlikud väljaminekud olid sissetulekutest kõrgemad, oli tema abikaasa Anne kroonimiljonär. Tema pangakonto väljavõte näitab, et 2006. aastal kandis Anne Reiljan miljon krooni deposiidile. Samuti teenis ta osaluse müügiga Ravikeskuse Apteegis üle kahe miljoni krooni.

***

Olari Taal: Selline konto on igapäevane asi

Villu Reiljanile juubelikontole 3000 krooni kandnud ettevõtja ja endine tipp-poliitik Olari Taal leiab, et poliitikule sünnipäevaks raha andmises ei ole midagi imelikku, kui seda teevad eraisikud. Küll ei tohiks sellistele kontodele raha kanda firmad.

Kas tollal oli see normaalne, et ärimehed kandsid poliitiku pangaarvele raha?Küsimus ei olnud ju selles, et poliitikule kandsid ärimehed raha. Vaid inimesed, kes läksid  sünnipäevale, selle asemel, et osta lilli ja kingitust, lihtsalt kandsid raha selleks avatud arveldusarvele ja see on üpris laialt levinud.

See oli siis levinud või tehakse ka praegu nii?Usun, et see on praegu ka levinud. Eriti kui on avatud heategevuslik konto, mis sünnipäeva kutsel kirjas.

Aga seda kontot on ju avalikkusel väga raske kontrollida?Küsimus on  sünnipäevale minekus. Inimesed, selle asemel, et võtta kaasa mittevajalikke kingitusi, teevad rahaülekande või annavad ümbriku. See käib vähemalt minu tutvusringkonnas tänase päevani.

Teie arvates on see täiesti normaalne?Mina ei näe selles mingit probleemi. Rooma riigis oli selline mõiste nagu tavaõigus. See on tänagi kõige tavalisem toiming. Poliitik on ka inimene.

Kui sa oled aga keskkonnaminister ja sulle kannavad raha näiteks VKG ja Peipsi Trade, kes suuresti sõltuvad ka keskkonnaministeeriumi otsustest?Selle kohta ei oska ma midagi öelda, sest ma ei tea, et need firmad tegid sinna annetusi.

Kuidas seda siis saab kontrollida, kes sinna raha kannavad ja mis sellest rahast edasi saab? Võib-olla võiksid sünnipäevalised siis ise otse abivajajatele annetada, ilma, et poliitiku konto oleks seal vahel?Minu arvates ei peaks see nii olema, lilli ja vaase ju ei saadeta otse abivajajatele. Kui aga sellele arvele kannab raha firma , siis on küll halvasti. (hakkab naerma) Ma ei kujuta ette, kuidas firma, kui juriidiline isik, läheb sünnipäevale.

Asja kurbloolisus on hoopis selles, et minister lükkab samal ajal ja ka hiljem osade rahaandjate äriasju?Ma seda ei oska öelda, see on nii ammune asi. Minu asju ei ole keegi lükanud. Kindlasti ka Jüri Käo asju ta ei lükanud. Koos käisime seal sünnipäeval, Luual.

Kas Teie olete ka sellise konto avanud?Ei ole, sest ma ei pea sünnipäevi.

Kui maadevahetuste kriminaalasja uurimine läks lahti, olite Te riigikogu kapo-komisjoni liige ning me saime Teiega kokku. Ütlesite toona, et võtate mürki, küll lahjat, selle peale, kui Reiljan peaks süüdi olema. Kuidas sellega siis on?Et… (hakkab naerma) Kui ma nii ütlesin… kas ma pean mürki võtma…

Kas riigikohtu otsus üllatas Teid?Ma ei oska sellele koheselt vastata, peaks pikemalt järgi mõtlema, otsus oli vist mitte niivõrd juriidiline, kui märgiline.

Olete saba ja sarvedega nii poliitikas kui ka äris sees olnud, kas korruptsioon oli meil väga levinud?Kuulge, selles konkreetses asjas sotti saamiseks peab kaugemalt kaevama hakkama. Et millal hakati üldse ja kes tegi selle võimaluse maade vahetamiseks, kes olid Eesti suuremad maadevahetajad jne.

See on ju kõik teada, aga poliitikul on alati võimalus selle mänguga mitte kaasa minna?Muidugi on.

Kohtumaterjale lugedes saab aru, et see masinavärk oli nii käima lükatud, et sellest ei olnud enam võimalik välja astuda. Kokkulepped olid tehtud ja asi pidi edasi liikuma?Ei tahaks sel teemal sõna võtta, siis peaks sellesse süvenema. Mind see ei puudutanud, ei ole kunagi maid vahetanud, kuigi mu perekonnale kuulub hulga maid, mis on looduskaitse all.

Kas tänu maadevahetuse protsessile on õhk puhtamaks läinud?Ma arvan, et õhk on läinud tänu paljudele asjadele puhtamaks. Aga õhk ei ole endiselt sugugi nii puhas, kui võiks olla. Usutavasti on jõuametitel tööd veel kuhjaga, korruptsioongi on muutumas varjatumaks ja intelligentsemaks.