Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mertsina: palga reaalkasv kiireneb

    Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina hinnangul jääb palga nominaalkasv sel ja järgmisel aastal 6% lähedale. Kuigi palga nominaalkasv aeglustub, tuleb selle reaalkasv madala inflatsiooni tõttu kiirem, kui eelmisel aastal.

    Järgneb Tõnu Mertsina kommentaar:
    Kuni eelmise aasta kolmanda kvartalini kiirenenud kuupalga kasv on nüüdseks juba kolmandat kvartalit järjest aeglustunud. Teisel kvartalil kasvas kuupalk aastases võrdluses 4,8% (esimeses kvartalis 7,3%) ning jõudis esmakordselt üle 1000 euro piiri, ulatudes 1023 euroni. Varem seitse kvartalit järjest kiirenenud palga reaalkasv aeglustus (samuti) 4,8%-ni. Palgakasvu aeglustumine oli ootuspärane.
    Kuupalk aeglustus enamikel tegevusaladel, välja arvatud energia-, finants- ja kinnisvarasektoris, majutuses ja toitlustuses ning haldus- ja abitegevustes. Tunnipalga kasv aga aeglustunud ei ole ning see kiirenes teisel kvartalil 8,8%-ni. Kuu- ja tunnipalga erinevust seletab tasu mittetöötatud aja eest (sh puhkusetasud, toetused, lisatasud jms), kuid teisel kvartalil oli selle mõju statistikaameti hinnangul üsna väike. Peamine mõju tuleb sellest, et kuigi palgatöötajate arv on suurenenud, on tundide arv palgatöötaja kohta vähenenud. Samal ajal on hõive suurenenud kiiremini just keskmisest madalama palgaga tegevusaladel, nagu põllu- ja metsamajanduses, sisekaubanduses, majutuses- ja toitlustuses ning haldus- ja abitegevustes. Ehk suurenenud on madalama palgaga töötajate osakaal. 
    Palgataseme ja –kasvu juures tuleks aga arvestada, et statistikaameti numbrid ei sisalda ümbrikupalka. Konjunktuuriinstituudi andmetel maksti eelmisel aasta ümbrikupalka ligikaudu kümnendikule töötajatest. Ligikaudu poolte ümbrikupalga saajate töökohad asuvad ehituses. Seega on tegelik keskmine palk Eestis veidi suurem, kui statistikaameti nö ametlik number.
    Palgakasv reageerib üldjuhul viiteajaga majanduskasvu aeglustumisele. Ühest küljest sunnib tööjõupuudus ja vähenev tööpuudus tööandjaid maksma kõrgemaid palkasid, teisest küljest on aga tööjõukulude osakaal ettevõtete müügitulus tasapisi suurenenud ning ka ettevõtete kasumlikkus on vähenenud. Kuigi palgatöötajate arv suurenes, on kogu palga- ja tööjõukulu kasv aeglustunud. Nõrgem palgakasv viitab ettevõtete ja tööjõuturu paremale kohanemisele aeglustunud majanduskasvuga, mis vähendab tööjõu ühikulu ning parandab ettevõtete konkurentsivõimet. Ka Swedbanki selle aasta kevadel avaldatud tööstusettevõtete uuringust on näha, et ettevõtted plaanivad selleks aastaks madalamat palgakasvu, kui eelmisel aastal.
    Kuigi eelmisel aastal kasvas Eestis tööjõu ühikukulu EL riikide hulgas kõige kiiremini, on meie ettevõtete tootjahinnad ja ekspordihinnad languses. See aga ei näita veel tingimata konkurentsivõime paranemist, kuna ekspordihinnad on alanenud ka teistes riikides ning EL-s ja euroalal keskmiselt isegi kiiremini, kui Eestis. Selle taga on ühest küljest nõrk nõudlus, aga ka imporditud sisendihindade langus. Impordihindade langus on aga tasapisi taandumas. Kui välisnõudlus kiiresti ei parane ning pidurdab ekspordihindade tõusu, võib see liigselt suurendada ettevõtete kulusid, mis võib omakorda mõjuda negatiivselt tööhõivele ja/või pidurdada veelgi palgakasvu. Palgakasvu võib pidurada ka keeruline geopoliitiline olukord, mis võib halvendada ettevõtete kindlustunnet.
    Meie hinnangul jääb palga nominaalkasv sel ja järgmisel aastal 6% lähedale. Kuigi palga nominaalkasv aeglustub, tuleb selle reaalkasv madala inflatsiooni tõttu kiirem, kui eelmisel aastal. Hinnakasv hakkab aga tasapisi kiirenema ning see aeglustab järgmisel aastal reaalpalga kasvu. Koos tööhõive võimaliku vähenemisega piirab see veidi ka eratarbimise mahtu.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Kohus nõuab ettevõtjalt äritüli keskel sadu tuhandeid eurosid
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.