Igaüks võib olla linnuvaatleja

Kumari panus kandis vilja. ASi Tehas Metallist juhataja Peeter Raudsepp on üks linnuentusiastidest. Ta on linnuvaatlusega tegelenud 33 aastat. Seega ulatub huvi ornitoloogia vastu juba lapsepõlve. Raudsepa sõnul sattus talle tollal pihku ornitoloog Eerik Kumari “Eesti NSV lindude välimääraja”, millest kõik alguse sai. “See raamat andis palju vastuseid minu küsimustele – lapsena maal olles oli ikka huvi ja hasart teada, kes ühte või teist häält tegi, kes lendas või kelle pesa ja poeg see on,” meenutas Raudsepp. 

Meest on see hasart jätkuvalt bongama (teistelt vaatlejatelt saadud eelinfo põhjal mõne linnu vaatlemas käimine – toim) ajendanud ning praegu läheneb nähtud linnuliikide arv 250-le. Rohketest vaadeldud liikidest mehel kindlaid lemmikuid pole, küll aga on tema sõnul mõni metsalind, keda on põnev jälgida, sest muutuva keskkonna tõttu kohtab neid aina harvem. “Põlismetsad asenduvad võsastunud raiesmike ja noorendikega ja nii taanduvad mõned liigid, neil ei ole lihtsalt enam elupaika,” arutles ta.

Kumari kirjutis oli sissejuhatuseks ornitoloogia põnevasse maailma ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektorile Peep Lassmannile. Tema onu – tuntud botaanik akadeemik Hans Trass – oli see, kellelt Lassmann esimese portsu bioloogiaalast kirjandust sai.

Lassmann on linnuvaatluse avastanud kahel korral: esmalt noores eas ning siis taas vanemana. Vahepeal oli ta täielikult klaverimängule pühendunud. “Aastaid hiljem leidsin märkmed – Kumari ju kirjutas, et linnuvaatlejal on märkmik, tegin raamatu järgi. Leidsin need märkmed üles ja avastasin, et teadsin ikka kümneid ja kümneid liike,” meenutas ta. 

1983. aasta juulis suvitades leidis ta riiulist uuesti Kumari määraja ja sellest ajast on ta lindude juures tagasi. Lassmann sõnas, et ta pole ei linnuvaatleja ega bongar, aga on natuke mõlemat. Ta lisas, et maailmas ringi rännates on paljud meie mõistes haruldased liigid juba nähtud, seega pole iga vihje alati tema jaoks prioriteet. Küll aga üritab rektor oma praeguses lemmikpaigas – Paljassaarel – käia vähemalt korra nädalas. Lassmanni sõnul pole ta liikidest kunagi lemmikuid valinud, kõik võivad omamoodi üllatada.

Puhtad liivarannad ei köida. Kõrge männimets, puhas liivarand, särav päike – need on märksõnad, mis linnuvaatlejat ei köida, sest Raudsepa sõnul pole säärastes kohtades eriti midagi vaadelda, need paigad on äärmiselt liigivaesed. “Head kohad on prügimäed, farmide ümbrused sõnnikuhoidlatega, porised mererannad, ürgmetsad – linnud on seal, kus on elu.”

Arvestades, et siinmail pesitseb 229 liiki, neist 209 regulaarselt, on bongarite rekordid muljetavaldavad – esiviisiku moodustavad vaatlejad, kes on näinud vähemalt 300 liiki. Raudsepa sõnul käib mäng puhtalt aususe peale, sest muid liike peale harulduste ei kontrollita. Ta lisas, et on teatavad kriteeriumid ja kogemus, mille põhjal saab bongari tulemusi usaldada – vaatleja peab pidevalt esitama vaatlusi ja osalema ka võistlustel. Pettusi üldjuhul ette ei tule.

Edetabeleid koostatakse ka 24 tunni kohta ehk kui palju on Eesti territooriumil ühe ööpäeva jooksul liike kohatud, või ka näiteks talveperioodi ja aasta arvestuses.

Harrastajad toetavad teadust. Raudsepp rõhutas, et linnuvaatlus ei ole pelgalt kitsa ringkonna hobi: “Kõik need inimesed osalevad elurikkuse andmebaasi koostamisel. Nende vaatlustega saavad nii teadlased kui ka keskkonnaametnikud väga olulist infot liikide arvukuse kohta.”

Üks murekoht on linnuvaatlustornide kehv seisukord. Raudsepa sõnul rajati torne kunagi küll palju, ent nende hooldamine ja parandamine on jäänud tihti olematuks. RMK, kellele läks pärast looduskaitsereformi suur osa taristust, pole suutnud paljusid torne korras hoida, ka kohtades, kus nende kasutus oleks sagedasem.

Eestlane on muutumas keskkonnateadlikumaks nii tarbija kui ka kodanikuna, näitavad mitmed trendid. Inimestele meeldib aina rohkem looduses liikuda ja sportida.

Peep Lassmann märkis, et ka tema töökohas on tekkinud paar-kolm inimest, kes linnuvaatlusega tegelevad. Ta usub, et see käib kaasas elatustaseme tõusuga.Eestis korraldati tänavu juba 20. korda linnuvaatlusralli Estonian Open. Aastate jooksul kümnest etapist meeskonnaga osa võtnud ja neist viiel korral ka võitjaks kroonitud Peeter Raudsepa sõnul käib linnuvaatlusrallidel siiski pigem spetsiifiliste teadmistega kindel kontingent linnuvaatlejaid ja bongareid. Ta lisas, et linnuvaatlus on alana populaarsust kasvatanud muude, eriti ornitoloogiaühingu korraldatavate ürituste toel. Tänavu katsetas mõni meeskond, nende hulgas ka Raudsepp, ökovaatlust, mis tähendab, et sadakond kilomeetrit läbiti 14 tunniga jalgratastel.Ornitoloogiaühingu tegevdirektori Andres Kalamehe sõnul on viimase viie aastaga kasvanud nii inimeste linnu- kui ka loodushuvi.

Ühelt poolt on ühing sellisele tendentsile ise õppe- ja kaasamisprogrammidega kaasa aidanud. Teisalt näeb Kalamees põhjusena inimeste suuremat liikumist ja ka fototehnika arengut, mille tulemusel on loodusfotograafiaks vajalik tehnika muutunud kättesaadavamaks. Nii pildistatakse palju ka linde.Kalamehe sõnul on huvilised nende möödunud aastal loodud Facebooki-grupi heas mõttes kaaperdanud, inimesed postitavad linnufotosid ning üheskoos määratakse ka liike.

Aktiivne kaasamine. Ornitoloogiaühing on võtnud suuna harrastusteaduse edendamisele (ingl k citizen science), mille eesmärk on Kalamehe sõnul luua selliseid lindude uuringu- ja kaasamisprogramme, mis oleksid jõukohased ka tavalisele inimesele ja algajale.Näitena toob ta valge-toonekure loenduse, kus inimesed saavad internetti paigutatud kaardimoodulisse sisestada oma vaatlusinfo, kus see on nähtav ka teistele.  “See on osutunud väga heaks ja populaarseks meetodiks, mille kaudu harrastusvaatlejaid kaasata ja koguda lihtsamaid andmeid,” lisas Kalamees.

Sääraseid vaatlusi korraldab ühing veel. Tänavu jaanuaris toimus juba viiendat korda talvine  aialinnuvaatlus. Selleks puhuks oli loodud kaardirakendus, mille kaudu said inimesed üle Eesti nädalavahetusel oma andmeid jagada.Et tegu pole pelgalt spetsialistide ajaviitega, kinnitasid ka numbrid ja tunnustus. Kui 2010. aastal osales talvisel aiavaatlusel umbes 1100 inimest, siis tänavu oli osalejaid juba 3500. Lisaks pälvis ornitoloogiaühing möödunud aastal projektiga keskkonnaministeeriumilt ka aasta keskkonnateo tiitli.

Kalamehe sõnul üritavad nad aasta läbi huvilistele midagi pakkuda ja ühingule on see kasulik ka saadava info tõttu. “Me saame analüüsida linnuliike, nende arvukust, käitumist ja kasutada neid andmeid oma linnukaitsetöös,” rõhutas ta.

Tehnoloogia aitab inimesteni jõuda. Kalamehe sõnul on selline suunitlus ühingu projektides nii teadlik kui ka vajalik samm, kui soovitakse tänapäevase tehnoloogiakeskse inimese teadvuseni jõuda.

Ta tõi näite 2009. aastast, mil aasta linnuks valiti kodukakk ja ühe linnupesa juurde paigaldati veebikaamera, mille ülekannet vaadati üle maailma 2,8 miljonit korda. Kalamehe sõnul on muljetavaldav, kuidas tehnoloogiad aitavad kaasa lindude tundmaõppimisele ning huvi ja kaasatuse suurendamisele.“Olgem ausad, ka harrastusmaailmas on konkurents ja paratamatult peame ka meie ühinguna rinda pistma muude meelelahutustega, eriti kui tahame suurendada linnuhuviliste põlvkonda ja neid harida. Selleks ongi vaja leida kavalaid nippe ja teid, et jõuda nii täiskasvanute kui ka lasteni,” lisas ta.

Prioriteediks on inimesi teavitada. Kalamees märkis, et Eesti on Balti riikide seas omakeelsete teatmike ja erialakirjanduse poolest Lätist ja Leedust ees. Eesti poodides on müügil muljetavaldav hulk nii Eesti oma ­autorite kui ka tõlkekirjandust, mis on aidanud edendada inimeste huvi nii lindude kui ka laiemalt looduse vastu.

Mehed on ühel meelel, et linnuvaatlus on paljudele huvi, mille kaudu suureneb teadlikkus looduse protsessidest laiemalt. “Kui õlireostuse tagajärjel on reostunud meie rannikuvesi, siis me näeme neid linde, keda asutakse päästma. Mida me aga ei näe, on linnud, kes on kahjustada saanud kaugemal merel, me ei oska seega tajuda ka reostuse laiemat mõju,” arutles Raudsepp.

1. Linnuvaatlejad on inimesed, kellel on lihtsalt huvi lindude vastu, kes tal aias elavad, rände ajal üle lendavad või keda autoaknast näeb. Edasijõudnud vaatlejad tunnevad rohkem linnuliike ja osalevad ka keerulisematel linnuloendustel.

2. Ornitoloogid ehk linnuteadlased. Ornitoloogid võivad kuuluda erinevatesse distsipliinidesse ehk teadlane võib olla spetsialiseerunud lindude ökoloogia (seosed keskkonna ja teiste liikidega), käitumise, geneetika või muu valdkonna uurimisele.

3. Bongarid ehk linnuvaatluse mõistes sportlased. Bongamine on teistelt vaatlejatelt saadud eelinfo põhjal mõne, enamasti haruldase linnu, vaatlemas käimine. Bongarid peavad edetabeleid, vaadatakse, kes on millise aja jooksul kui palju linnuliike registreerinud.

Allikas: Peeter Raudsepp

Kui on tekkinud huvi lindude vaatlemise vastu, tuleks esmalt hankida mõni teatmik. Võib alustada oma kodukohast ning tasapisi liike juurde õppides uusi kohti väisata, esmaseks vaatluseks sobib ideaalselt näiteks koduaed.

Selleks, et linnud endale lähemale tuua, piisab algajale vaatlejale binoklist, vilunud vaatlejad kasutavad pikksilma, millega näeb oluliselt kaugemale.

Binoklite hind jääb vahemikku 49–1199 eurot.

Eesti Ornitoloogiaühing korraldab tegevusi ja vaatluspäevi:

– talvine aialinnuvaatlus

– suvine aialinnupäevik

– linnade linnuvaatluspäev

– lihavõtte linnuvaatluspäev

info: