Milline elektripakett koju valida?

Alates elektrituru avanemisest 2013. aasta jaanuaris on börsi kaalutud keskmine hind olnud koos pakkujate keskmise marginaaliga 5,28 s kw/h. Fikseeritult pakuvad elektrimüüjad sellist hinda väga harva ning mõistlikum on osta elektrit otse börsilt, sest mitmed elektrimüüjad ennustavad börsihinna jätkuvat stabiliseerumist.

Isegi kui suur hinnamuutus tuleb, siis elektrimüüjad tõstavad ka fikseeritud pakettide hinda, nagu oli näha näiteks eelmise aasta juulis. Pärast juuni hinnahüpet tõusid järgmisel kuul ka uute fikseeritud lepingute hinnad umbes 5-10 protsenti.

Turg loksub paika. "Börsi hinnakõikumised ei ole kindlasti enam nii suured kui näiteks aasta tagasi," selgitas Elektrimüügi AS (elekter.ee) tegevjuht Jaak Urm. "Seega prognoosin pikas perspektiivis stabiilset börsihinda mõningate kõikumistega, mis on tingitud eelkõige eesti turuosaliste tegevusetusest (Elering, EstLink ja Eesti energia tootmine)."

Sama usub ka 220 Energia müügijuht Vahur Kukk, kelle meelest jäävad börsihinnad stabiilselt madalaks ka järgmisel aastal. Seevastu Eesti Energia börsihinda ennustama ei rutta. "Elektri börsihind on nagu ikka väga muutlik ja sõltub nii arvukatest teguritest, et selle liikumist aasta vältel on üsna keeruline ette näha," ütles Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik. Tema sõnul on seda tõestanud ka käesolev aasta, mil soe ning sademeterohke kevad ja sellest tulenenud Skandinaavias toodetud hüdroenergia suur maht, kombineeritud väiksema elektritarbimisega on muutnud elektri börsihinnad viimaste kuude jooksul madalaks.

"Samas on viimaste prognooside kohaselt Põhjamaades ennustatud lähikuudeks vähem sademeid ning see, käsikäes suvekuudele planeeritud tootmisjaamade ning ülekandetrasside hooldusperioodidega, võib omakorda börsihinda jälle tõsta," rääkis Vennik. Just seepärast eelistab Venniku sõnul valdav osa nende klientidest jätkuvalt oma hinna kas täielikult või osaliselt fikseerida, et kindlustada end börsihinna suure kõikumise vastu.

Riigifirma konkurenti juhtiv Jaak Urm aga väidab, et börsirisk on fikseeritud paketi hinda juba sisse kirjutatud. "Fikseeritud elektripaketi hind kliendile on olnud alates elektrituru avanemisest keskmiselt 5,9 senti kw/h eest. See tähendab, et klient maksab kõrgemat hinda maandades sellega börsilt tulenevad elektrihinna kõikumise riskid," selgitas Urm.

Pakettide vahed väikesed. Praegu on kalleima ja odavaima börsipaketi vahe vaid ligi 2,5 protsenti ja tuleneb marginaali suurusest. Ka nii suurt vahet ei pruugi olla, sest hinnale lisanduv marginaal sõltub personaalsest tarbimisest. 2,5 protsendine hinnavahe tähendab 8000 kw/h aastatarbimise juures vaevalt 10 eurost säästu aastas.

6  suurima elektrimüüja 12- kuuliste fikseeritud hinnaga ühetariifsete lepingute keskmine hind on aga 5,76 senti kw/h kohta. See on 19 kuu börsipakettide keskmisest üle 9 protsendi kallim. Selline hinnavahe oleks tähendanud 8000  kw/h aastatarbimise juures juba ligi 40 eurost säästu aastas ning võiks motiveerida tarbijat paketti vahetama.

Sellise võrdlusmeetodi laiendamisel kahetariifsetele fikseeritud pakettidele leiame, et vahed on börsipakettidega veidi väiksemad - öötariifi puhul 3,7 protsenti ja päevatariifi puhul 4,1 protsenti. Sääst aastas oleks sel juhul 8000 kw/h tarbimise juures mõnikümmend eurot. Erinevalt ühetariifsetest pakettidest võib turult leida ka börsi keskmisest soodsamat kahetariifset fikseeritud paketti. Mitmekümne eurone sääst nõuab internetis paketi vahetuse näol vaid paar tundi ja mida suurem on tarbimine, seda rohkem tasub paketi vahetust kaaluda.

Elektri börsihinda saab arvutada kahel viisi - aritmeetiline keskmine ning kaalutud keskmine. Hinna erinevus on minimaalne, kuid reeglina on aritmeetiline keskmine olnud kuupõhise arvestiga tarbijate jaoks kaalutud keskmisest soodsam - nii on olnud igal kuul alates elektrituru avanemisest. Praegu kahjuks ükski elektrimüüja enam aritmeetilise kuu keskmise järgi arvutatud börsihinda ei paku. Varasemalt pakkus uutele lepingutele aritmeetilist kuu keskmist hinda Elektrum Eesti.Elektri börsihinnale lisandub arves müügimarginaal, mille osakaal elektrihinnast on keskmiselt umbes 5 protsenti. Fikseeritud hind on aga mitmel kuul olnud üle 30 protsendi kallim kui börsihind. See tähendab, et nendel kuudel teenivad elektrimüüjad fikseeritud pakettide pealt väga korralikke kasumeid.Üldteenuse puhul on börsihinnale lisanduv marginaal väga kõrge. Levinuima Eesti Energia üldteenuse marginaal on näiteks 0,79 senti kw/h kohta. Üldteenusel olevad kliendid pole endale turu avanemisest alates lepingut teinud ning karistuseks on igakuiselt üle 10 protsendi kallim elektrihind.

Üldteenusel oleval kliendil tasub leping sõlmida, sest põhimõtteliselt on enamik üldteenuse pakette igal kuul lepingulisest börsipakettidest 10 protsenti kallimad, olenemata sellest, kuidas elektribörs käitub. See tuleneb just müügimarginaali erinevusest.

Fikseeritud paketi valinu peaks kehtivat lepingut lugema ning uurima, kui suur on kw/h hind ja kui palju see börsi keskmisest erineb. Mõnede fikseeritud pakettide hind võib börsi keskmisest olla lausa 15-20 protsenti kõrgem. Sellisel juhul on elektrimüüja sisuliselt kliendi laiskust või teadmatust ära kasutanud ning läinud kasumijahile.

Börsipaketi valinu võib rahul olla, sest suure tõenäosusega oleks fikseeritud paketi valimine pikemas perspektiivis kallimaks osutunud. Samas tuleks kliendil jälgida erinevate elektrimüüjate pakkumisi, sest nii ühe kui ka kahetariifsete fikseeritud pakettide puhul tuleb aeg-ajalt turule ka börsi keskmisest soodsamaid pakkumisi. Eriti tasub fikseeritud hinnaga pakkumisi jälgida sügisel, mil on saabumas külmemad ilmad. Külmade ilmadega on börsihinnad reeglina ka kõrgemad. Hea taktika olekski leida talveks soodsa hinnaga fikseeritud pakett, et kevadise sula ajaks see uuesti börsipaketi vastu vahetada.

Kui inimesel on tunnipõhine arvesti, tasub kindlasti otsida omale ka tunnipõhine pakett. See annab tarbijale võimaluse oma elektritarbimist vastavalt päevale või tunnile reguleerida. Tunnipõhise paketi puhul kehtib väga lihtne reegel – tarbi elektrit võimalikult palju siis, kui teised seda ei tarbi. See tähendab, et elektrit tuleks kasutada rohkem öistel tundidel (01:00-07:00) ja pärastlõunal (11:00-16:00). Reeglina on neil tundidel ka börsihind madalamal, sest nõudlus on väiksem. Vajadusel saab börsihinda jälgida ka internetis nordpoolspot.com.

Tunnipõhise arvesti puudumisel kasutatakse tüüpkoormusgraafikuid. See võtab arvesse, palju elekter ühel või teisel tunnil börsil maksis ning kui suur oli nendel tundidel tarbimine. Inimkeeli - elektrimüüja arvestab hinna kujundamisel sellega, mis kellaaegedel inimesed elektrit tarbivad.

Autor: Harry Tuul, Mait Kraun