Eesti SKP langus haihtus

Kui eelmine meetod näitas I kvartali majanduslanguseks 1,4%, siis uue arvutuse järgi tegi majandus hoopis 0,3% kasvu. Sama meetodit kasutadest suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 2,4%.

Statistikaamet revideeris SKP aegridu alates 2000. aastast. Arvestusi on korrigeeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ESA 2010). Lisaks sellele muudeti aheldamise meetodil arvutatud SKP referentsaasta 2005. aastalt 2010. aastale.

Kõigi korrigeerimiste tulemusena muutus aastane SKP jooksevhindades 2000.–2013. aastani –0,2% kuni 2,3%. Graafikus on toodud, kui palju muutus SKP võrreldes eelmise arvutuskäiguga protsentides.

Kõikide korrektsioonide tulemusena muutus aastane sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades aastatel 2000–2013 keskmiselt 1%. Revisjoni peamine eesmärk oli amtie teatel juurutada uus Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem ESA 2010.

Revideerimise käigus vaadati üle ka kõik eelnevad arvestused, täiendati uute andmetega ning mõnel juhul täiustati arvestusmetoodikaid. Selle tulemusel on korrektsioonid erinevates aastates erineva suurusega, ulatudes -0,2% 2002. ja 2003. aastal kuni +2,3%-ni 2010. aastal.

II kvartali tulemused

Muutunud SKP on arvestatud uue Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi ESA 2010 metoodika põhjal. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes II kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 1,1% ja 2013. aasta II kvartaliga võrreldes 2,9%. II kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,9 miljardit eurot.

SKP kasvu mõjutas 2014. aasta II kvartalis enim kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse, kaubanduse ning energeetika tegevusala lisandväärtuse suurenemine. Samuti andis positiivse panuse netotootemaksude koosseisu kuuluvate aktsiisimaksude ning käibemaksu laekumise kasv. Majanduskasvu suurim pidurdaja oli ehituse tegevusalal loodud lisandväärtuse kahanemine, mis oli peamiselt tingitud ehitusmahtude vähenemisest. Veel pidurdasid SKP kasvu oluliselt tervishoiu ning transpordi tegevusalad.

Kaupade eksport vähenes neljandat kvartalit järjest, samas suurenes jätkuvalt teenuste eksport. Kaupade väljaveo kahanemine oli enim mõjutatud elektroonika-, muude tööstustoodete ning keemiakaupade väljaveo vähenemisest. Kaupade ja teenuste import kahanes hinnamõjusid arvesse võttes 0,7%. Netoeksport oli 2014. aasta II kvartalis positiivne, moodustades SKP-st 3,7%. Viimati oli netoeksport sarnasel tasemel 2011. aastal.

Eesti majandust toetas jätkuvalt sisemajanduse nõudluse suurenemine. Sisenõudlus kasvas hinnamõjusid arvesse võttes 4,4% peamiselt kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste ning varude muutuse toel. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid 3,6%. Enim suurenesid kulutused toidukaupadele, rõivastele ning toitlustusteenustele. Varude muutusele avaldasid enim mõju tooraine ja kaupade varu suurenemine.

Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas II kvartalis 0,7%. Kasv oli tingitud peamiselt ettevõtete sektori investeeringutest hoonetesse ja rajatistesse. Samas vähenesid valitsemissektori investeeringud ja ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse.

Autor: 1321-aripaev