Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Edukas Eesti alustab kolmandat korda

    1. oktoobril algab taas Eduka Eesti arvamuskonkurss, mis on Eesti arvamusruumi uute ideedega rikastanud kahe hooaja vältel. Konkursi peaauhind on kümme tuhat eurot.

    Eduka Eesti arvamuskonkursi eesmärk on ärgitada ja hoida debatti Eesti edu üle ning vahendada avalikkusele värskeid ideid Eesti arengu kiirendamiseks. Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel leiab, et viimsel ajal on usaldus riigivõimu ja ettevõtjate vahel valusalt kannatada saanud. „Autode käibemaksu mahaarvamine, töötajate registreerimine, 1000euroste arvete deklareerimine, juhatuse liikmete töötuna registreerimise mittevõimaldamine,“ loetleb ta ettevõtjat ebameeldivalt üllatanud seadusemuudatuste näiteid. „Kui palju ettevõtjaid veel pigistada annab, enne kui drastiliselt hääbub Eesti ettevõtlusvaim, mis on meid edukalt toonud läbi taasiseseisvuse aastate?"
    Mandel usub, et igaüks teab mõnda ettevõtjat, kes plaanib täna ettevõtlusega tegelemise lõpetada. „Hääbumise märke on õhus. Loodan siiski, et veel pole hilja leida Eestile arengu kiirendamise ideid, mis ei seisne pelgalt ettevõtjatele suuremate koormiste kehtestamises ja edukamate inimeste lisamaksustamises.“
    Eelmise hooaja Eduka Eesti võitis pankur Tarmo Tanilas, kes tegi ettepaneku täiendada olemasolevat pensionisüsteemi vabatahtliku kontoga, mille kosumisse annaks oma panuse ka riik. Vabatahtliku  kontoga liitunud isiku eraldi arvelduskontole suunaks tööandja iga kuu 5% inimese netopalgast, riik aga alandaks tema tulumaksumäära 5% võrra ning kannaks sealt laekuva summa samale pensionikontole. Poliitikud on Tanilase ideed tunnustanud, kuid tõrguvad vastavat seadusemuudatust algatamast, sest pelgavad selle kulukust riigieelarvele. Alates tänavusest kolmapäevast kuulub Tanilas Äripäeva kolmapäevaste püsikolumnistide hulka.
    Teise koha võitis viimati vandeaudiitor Rein Ruusalu ideega suurendada tarku investeeringuid ning kolmanda investor Raivo Hein, kes soovitas hakata koolis õpetama rikkakssaamist. Hein on teatanud plaanist kasutada oma auhinnaraha Jaak Roosaare „Rikkaks saamise õpiku“ koolidele kinkimiseks.
    Eduka Eesti esimese hooaja võit läks jagamisele Heiki Urbala ja Raul Ennuse vahel, kes esitasid sisu poolest sama, kuid rõhuasetuse ja nüansside poolest erineva idee õpetada kõik lapsed programmeerima juba esimestes klassides. Tanilas sai siis kolmanda koha.
    Esimese Eduka Eesti raames avaldas Äripäev 85 arvamuslugu, teisel hooajal 92. Mõlemal hooajal jäi umbes pool esitatud tekste avaldamiskünnise alla.
    Eduka Eesti arvamuskonkursil osalemiseks tuleb saata kuni 4500tähemärgine arvamuslugu aadressil [email protected]. Laekunud tekste hakkame avaldame 1. oktoobrist, kuid kirjutada ja läkitada võib neid kohe. Arvesse lähevad kaastööd, mis on laekunud kuni 28. veebruarini 2015 (kaasa arvatud). Trükikõlblikud  kaastööd avaldame jooksvalt Äripäeva paberlehes ja veebis. Toimetus jätab endale õiguse kaastöid vajaduse korral toimetada ja lühendada.
    Laekunud tekstide hindamisel on esikohal idee uudsus ja teostatavus, aga ka argumenteeritus ja esitusviis. Võitjad valib Äripäev välja koos sponsorite esindajatega, võitjate nimed avalikustatakse tuleva aasta kevadel Eduka Eesti lõpuüritusel.
     
  • Hetkel kuum
Heleri Michalski: tulevik on ülitundlike inimeste päralt, enesekehtestamine tuleb kasuks juba nüüd
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
Uber teavitas üllatuslikult suurest kahjumist
Sõidujagamise ettevõte Uber avalikustas, et teises kvartalis kanti üllatuslikult suurt kahjumit ning ettevõte prognoosib, et järgmise kvartali brutobroneeringud jäävad Wall Streeti ootustele alla, vahendas Yahoo Finance.
Sõidujagamise ettevõte Uber avalikustas, et teises kvartalis kanti üllatuslikult suurt kahjumit ning ettevõte prognoosib, et järgmise kvartali brutobroneeringud jäävad Wall Streeti ootustele alla, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Üks parimaid juhte Ivo Suursoo: Eesti juhtide nõrkus on vähene unistamine
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Tänasest on meil Eesti Rohetehnoloogia Liit
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirma palkas uue juhi Ülemiste Cityst
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Eksperdid: infoturbestandard tõstab erasektoris teenuste kvaliteeti
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?