Katteta lubadusi leivale ei määri

Vägisi tundub, et 2007. aasta majandusbuum on tagasi. Iga nädal kuuleb poliitikute suust üha magusamaid lubadusi. Palgad kahekordistuvad, maksud kaovad, hüved aga laienevad. Täpsem on siiski öelda, et paljudel poliitikutel on ununenud buumile järgnenud majanduskriisi põhjused. Sissetulekud ei saa kasvada tootlikkusest oluliselt kiiremini. Kulusid ei saa hüppeliselt suurendada, kui puuduvad täiendavad tulud.Administratiivne palgatõus, mis ei käi ühte sammu tootlikkuse kasvuga, vähendab paratamatult konkurentsivõimet ja suurendab tööpuudust, seda eriti maapiirkondades. Tihedas konkurentsis võistlevad ettevõtted, kus palgakulu on oluline sisend, lähevad pankrotti või on sunnitud kolima välismaale. Väike sissetulek võib seejärel asenduda veel väiksema sotsiaalabiga. Loomulikult on suurem sissetulek õige eesmärk, aga see peab olema majanduslikult jätkusuutlik. Struktuursed muutused majanduses, lisandväärtuse tõus ja ekspordivõimekuste välja arendamine ei toimu paraku üleöö ja kõrvalseisja käsul.Kiirelt kasvanud palgakulud, nõrk välisnõudlus ja kvalifitseeritud tööjõu puudus on juba pikemat aega sundinud ettevõtjaid tõsiselt pingutama. Viimase perioodi palgatõusud on tehtud ettevõtete kasumite arvelt. Jutt mugavustsoonist pole tõsiseltvõetav, pigem tuleb tunnustada neid, kes täna uusi töötajaid palkavad ja tootmise laiendamisse investeerivad.Rahvusvahelised analüüsid (nt OECD) kinnitavad, et Eestis on üks maailma kõige konkurentsivõimelisemaid maksukeskkondi. Mõistagi tuleb seda edasi arendada, sest majandusruum muutub pidevalt. Samas ootavad ettevõtjad riigilt stabiilsust ja pikaajalisemat maksukeskkonna planeerimist. Riik peab hoiduma liigsetest ja kiirkorras muudetud regulatsioonidest. Omavahelist suhtlust ja usaldust peab rohkem olema.Maksumuudatusi on tegelikult lihtne ellu viia. Aga see pole praegu Eesti majanduse peamine pudelikael. Jõudmaks järgmisele jõukuse astmele, tuleb meil tegeleda palju keerulisemate väljakutsetega nagu innovatsioon, teaduse ja äri sidumine ning nutikas tööjõud. Nende probleemide lahendamine suurendab Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet ja tagab sissetulekute kasvu majandusliku jätkusuutlikkuse.