Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valimisea langetamine - kisa rohkem kui asi väärt

    MTÜ Valimisvaatlus juhatuse liige Lauri Lippmaa. Foto: Erakogu

    Hiljutisel Šoti iseseisvusreferendumil said esmakordselt Ühendkuningriigi ajaloos hääletada ka 16- ja 17aastased noored. Kas sellest on tuge ka valimisea langetamise arutelule Eestis, kirjutab MTÜ Valimisvaatlus juhatuse liige Lauri Lippmaa.

    Šoti iseseisvusreferendum ei olnud ajalooline ainult oma põhiküsimuses „olla või mitte olla“, vaid ka seetõttu, et esmakordselt Ühendkuningriigi ajaloos said hääletuskastidesse sedeleid lasta ka 16- ja 17aastased noored. Kuidas aga tegelikult Šoti noorte hääled jaotusid, on keeruline hinnata. Sõltumata noorte osaluse uudsusest enamiku küsitluste puhul seda vanusegruppi eraldi ei uuritud.
    Septembri alguses TubeMoguli poolt 16?18aastaste šotlaste seas korraldatud küsitlusest selgus, et Ühendkuningriigist eraldumist pooldas vaid 43 protsenti vastanutest. Samas kohe referendumi järel läbiviidud vasaktsentristliku päevalehe Guardian tellitud uuring näitas 16?17aastaste seas iseseisvuse pooldajate osakaalu tõusu 71 protsendini. Kuid arvestades, et tolles viimases osales kõigi vanusegruppide lõikes napilt üle 2000 inimese, ning neist omakorda umbes 40 protsenti veebi vahendusel, on neid andmeid keeruline tõsisemaks analüüsiks kasutada.
    Jättes kõrvale hinnangud šotlaste meelsusele, on väidet, et valimisea langetamine ei mõjuta valimistulemusi märgatavalt, kinnitanud nii rahvusvahelised uuringud kui ka Eesti noorte varivalimiste tulemuste võrdlus tegelike valimistega.
    Küsimus, kas Eesti peaks samuti minema valimisea langetamise teed, kõlab seega dramaatilisemalt, kui asi tegelikult väärt on. Valimisea langetamisel 18 eluaastalt 16-le suureneks valimisõigusega isikute arv umbes 24 000 inimese ehk ligi kahe protsendi võrra valijate koguarvust. Kui palju neist päriselt ka valimiskasti juurde jõuaks, on veel omaette küsimus.
    Valimisea alandamist Šoti iseseisvusreferendumil ja Eesti kohalikel valimistel ei saa siiski üks-ühele võrrelda. Mõlemal puhul eeldatakse, et sedelile tehtud rist peegeldab valija teadlikku ja analüüsil põhinevat valikut. Kuid referendumil on noorel valijal otsustada vaid kahe põhimõttelise valiku ? „Ei” või “Jah“ vahel. Kohalikel valimistel on aga noorel kaalutluskohti märksa rohkem ning seega on ka põhjendatud valiku tegemine keerulisem.
    Üheks oluliseks tahuks, mis võiks viia valimisea langetamiseni Eestis, on Eesti ühiskonna vananemine. Olukorras, kus rahvastiku keskmine eluiga tõuseb ja pensionäridest valijate osakaal suureneb, näeme, et erakondade valimisprogrammides moodustavad üha tähtsama osa sõnumid, mis on suunatud just eakatele ehk kõige aktiivsemale valijagrupile.
    Valimisea langetamine võiks ideaalis kaasa tuua mõtteviisi, millega erakonnad valimisprogrammides keskenduksid rohkem ka nooremale põlvkonnale, tasakaalustades seeläbi oma valimismanifeste.
    Siiski tuleks enne valimisea alandamist panna paika reeglid, kas ja kuidas võivad uutes oludes erakonnad kampaaniaid läbi viia, seda eeskätt haridusasutustes. Kindlasti peaks vältima olukorda, milles võiksid poliitagitatsiooni subjektideks kujuneda alg- ja põhikooliastmes õppivad lapsed.
    Valimisõiguse andmine 16- ja 17-aastastele on aeglaselt kiirust koguv lumepall mitmel pool maailmas. Erinevatel valitsustasanditel on selleni jõudnud näiteks Austria, Saksamaa, Brasiilia ja Argentina, sammu kavandatakse veel ka Maltal ja Norras.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.