Venemaa kui majandushädade maailmanäitus

Venemaal on halvasti läinud kõik, mis on minna saanud – rubla kurss on järsult langenud, inflatsioon kõrgub 10 protsendi lähedal, majandus on langusse vajunud, kapital on riigist välja voolamas ning lääne kehtestatud sanktsioonid Krimmi annekteerimise eest on kui tõkend, mis hoiab Venemaad rahvusvahelistelt turgudelt tagasi.   

Lisaks on Venemaad oluliselt mõjutanud ka naftahinna langus, kuna just nafta on idanaabri suurim ekspordiartikkel. Nii kaua, kui nafta hind maailmaturul langeb, seni püsib surve ka rublal kursil.

Statistika Vene majanduse kohta on olnud hirmutav, samuti tõsiasi, et mitmesugused majandusprobleemid võimendavad üksteise mõju. Nõrgenev rubla muudab sisseostetud kaubad kallimaks. Inflatsioon oli novembris üle 9 protsendi ning Venemaa välisvaluuta reservid on aastaga vähenenud 100 miljardi dollari võrra.

Ohtu on sattunud ka Venemaa riigireitingud. Aprillis langetas S&P Venemaa reitingu madalaima investeerimisjärgu reitinguks. Oktoobris langetas Moody's Venemaa reitingut ning nüüd on olemas oht, et Venemaa jääb üldse investeerimisjärgu reitingust ilma.

Suurim kannataja on paraku Venemaa tavakodanik, kes Venemaa kursi kujundamises kaasa rääkida ei saa. Ühe lahendusena, kuidas Venemaa enda praegust olukorda parandada saaks, oleks vähendada kaitsekulutusi. See võiks aidata eelarvet tasakaalu viia.