Mart Laaril võib olla häid ettepanekuid riigi ümberstruktureerimiseks. Aga miks ei ole ümberkorraldusettepanekuid tehtud Eesti Panga (EP) kohta, kust Laar palka saab, küsib EP nõukogu endine esimees Jaan Männik.
- Jaan Männik. Foto: Veiko Tõkman
EP nõukogus on tasu ning töökoormus ja vastutus totaalses disproportsioonis. Nõukogu valib panga presidendi kord seitsme aasta tagant. Asepresidente kinnitab kord viie aasta tagant. Kasumi jaotust otsustab panga presidendi ettepanekul kord aastas.
EP nõukogul on palju vähem vastutust kui ühe äriühingu nõukogul ja seda tööd võiks odavamalt organiseerida. Soome ja Rootsi keskpankadel on nõukogud, aga Saksa keskpangal ei ole. Mulle on öeldud, et EP nõukogu ei saa likvideerida, sest siis tuleb põhiseadust muuta. Aga teeme siis seda.
Ajalooliselt on keskpankadel olnud tugevaid majandusanalüütikud, keskpankadesse koondusid riigi makromajanduse spetsialistid. Keskkond on aga muutunud. Rahandusministeerium teeb majandusanalüüse, mõningad teised riigiasutused ka. Neid teevad Eestis tegutsevad kommertspangad ja ka rahvusvahelised kommertspangad. Ma ei väida, et EP peaks analüüside tegemise lõpetama, aga võiks arutada dubleerimise vähendamist. Kes vajab neid analüüse ja mis otstarbeks?
Üritame vähendada riigi kulusid ja räägime sellest, kuidas innovatiivsus on tuleviku edu võti. Olen olnud Eesti Arengufondi (AF) nõukogu liige selle asutamisest saadik ja minu volitused lõpevad suvel. Leian, et tänasel kujul AFi vaja ei ole. Olen korduvalt nõukogus rääkinud restruktureerimise vajadusest. Aga selle teokstegemiseks on vaja Arengufondi seadusi muuta, seda teeb riigikogu. Probleem on jällegi dubleerimises, Eestis vastutab majandusarengu eest valitsus ja eeskätt majandusministeerium, aga sellega tegeleb ka AF.
Riigikogu saab lähiajal uue koosseisu. Loodame, et uuel koosseisul on suurem huvi riigiaparaati efektiivsemaks teha, kui seda oli vanal. AF maksab riigile 2–2,5 miljonit eurot aastas. EP nõukogu maksab 1,5–2 miljonit. Leitakse, et see pole suur raha. Aga kui meie leiame 50 sellist kokkuhoiuvõimalust, siis see on juba 100 miljonit eurot. Seda raha saaks kasutada riigisektoris miinimumpalga tõstmiseks.
Mart Laar läheb kindlasti ajalukku suure reformaatori ja riigimehena, arvestades tema tegutsemist peaministrina. Sellel ajal arenes Eesti kiiresti. Praegu on Eesti stagnatsioonis.
Seotud lood
Ettevõtja ja endine peaminister Tiit Vähi palus avaldada oma tänu Mart Laarile. Vähile meeldis Laari "eelmise kirjatüki vastutamise radikaalsus".
Vastuseks Mart Laari reformiplaanile pakub Edgar Savisaar restardikava, mille mõjul kasvaks Eesti majandus kaks kuni kolm korda kiiremini, kui Euroopa Liidus keskmiselt. Poliitikamuutuse eelduseks on Reformierakonna võimult kõrvaldamine.
Mina olengi Mart Laar, teatas eile erakond, kes peaks uue ja erksa, kuid vähe tuntuna teistest erinema. Vabaerakond, miks ja milleks?
Ekspeaministrist ettevõtja Tiit Vähi uurib avalikus pöördumises Äripäevas reformikava esitanud ekspeaminister Mart Laarilt, kes on riigivankri kraavi ajanud.
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.