• OMX Baltic−0,25%272,29
  • OMX Riga−0,13%872,59
  • OMX Tallinn−0,33%1 736,47
  • OMX Vilnius−0,27%1 050,05
  • S&P 5001,23%5 782,76
  • DOW 301,02%42 221,88
  • Nasdaq 1,43%18 439,17
  • FTSE 100−0,14%8 172,39
  • Nikkei 2251,11%38 474,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,86
  • OMX Baltic−0,25%272,29
  • OMX Riga−0,13%872,59
  • OMX Tallinn−0,33%1 736,47
  • OMX Vilnius−0,27%1 050,05
  • S&P 5001,23%5 782,76
  • DOW 301,02%42 221,88
  • Nasdaq 1,43%18 439,17
  • FTSE 100−0,14%8 172,39
  • Nikkei 2251,11%38 474,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,86
  • 03.02.15, 07:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti Panga nõukogu ja Arengufondi võiks laiali saata

Mart Laaril võib olla häid ettepanekuid riigi ümberstruktureerimiseks. Aga miks ei ole ümberkorraldusettepanekuid tehtud Eesti Panga (EP) kohta, kust Laar palka saab, küsib EP nõukogu endine esimees Jaan Männik.
Jaan Männik.
  • Jaan Männik. Foto: Veiko Tõkman
EP nõukogus on tasu ning töökoormus ja vastutus totaalses disproportsioonis. Nõukogu valib panga presidendi kord seitsme aasta tagant. Asepresidente kinnitab kord viie aasta tagant. Kasumi jaotust otsustab panga presidendi ettepanekul kord aastas.
EP nõukogul on palju vähem vastutust kui ühe äriühingu nõukogul ja seda tööd võiks odavamalt organiseerida. Soome ja Rootsi keskpankadel on nõukogud, aga Saksa keskpangal ei ole. Mulle on öeldud, et EP nõukogu ei saa likvideerida, sest siis tuleb põhiseadust muuta. Aga teeme siis seda.
Ajalooliselt on keskpankadel olnud tugevaid majandusanalüütikud, keskpankadesse koondusid riigi makromajanduse spetsialistid. Keskkond on aga muutunud. Rahandusministeerium teeb majandusanalüüse, mõningad teised riigiasutused ka. Neid teevad Eestis tegutsevad kommertspangad ja ka rahvusvahelised kommertspangad. Ma ei väida, et EP peaks analüüside tegemise lõpetama, aga võiks arutada dubleerimise vähendamist. Kes vajab neid analüüse ja mis otstarbeks?
Üritame vähendada riigi kulusid ja räägime sellest, kuidas innovatiivsus on tuleviku edu võti. Olen olnud Eesti Arengufondi (AF) nõukogu liige selle asutamisest saadik ja minu volitused lõpevad suvel. Leian, et tänasel kujul AFi vaja ei ole. Olen korduvalt nõukogus rääkinud restruktureerimise vajadusest. Aga selle teokstegemiseks on vaja Arengufondi seadusi muuta, seda teeb riigikogu. Probleem on jällegi dubleerimises, Eestis vastutab majandusarengu eest valitsus ja eeskätt majandusministeerium, aga sellega tegeleb ka AF.
Riigikogu saab lähiajal uue koosseisu. Loodame, et uuel koosseisul on suurem huvi riigiaparaati efektiivsemaks teha, kui seda oli vanal. AF maksab riigile 2–2,5 miljonit eurot aastas. EP nõukogu maksab 1,5–2 miljonit. Leitakse, et see pole suur raha. Aga kui meie leiame 50 sellist kokkuhoiuvõimalust, siis see on juba 100 miljonit eurot. Seda raha saaks kasutada riigisektoris miinimumpalga tõstmiseks.
Mart Laar läheb kindlasti ajalukku suure reformaatori ja riigimehena, arvestades tema tegutsemist peaministrina. Sellel ajal arenes Eesti kiiresti. Praegu on Eesti stagnatsioonis.

Seotud lood

Uudised
  • 23.01.15, 09:07
Tiit Vähi tänab Mart Laari
Ettevõtja ja endine peaminister Tiit Vähi palus avaldada oma tänu Mart Laarile. Vähile meeldis Laari "eelmise kirjatüki vastutamise radikaalsus".
Uudised
  • 29.01.15, 12:30
Savisaare vastus Laarile: restardikava
Vastuseks Mart Laari reformiplaanile pakub Edgar Savisaar restardikava, mille mõjul kasvaks Eesti majandus kaks kuni kolm korda kiiremini, kui Euroopa Liidus keskmiselt. Poliitikamuutuse eelduseks on Reformierakonna võimult kõrvaldamine.
Arvamused
  • 23.01.15, 09:05
Mina olengi Mart Laar
Mina olengi Mart Laar, teatas eile erakond, kes peaks uue ja erksa, kuid vähe tuntuna teistest erinema. Vabaerakond, miks ja milleks?
Arvamused
  • 21.01.15, 11:00
Tiit Vähi avalik kiri Mart Laarile
Ekspeaministrist ettevõtja Tiit Vähi uurib avalikus pöördumises Äripäevas reformikava esitanud ekspeaminister Mart Laarilt, kes on riigivankri kraavi ajanud.
  • ST
Sisuturundus
  • 18.10.24, 14:09
Rikkumiste arv kasvab. G4S: saaksime olla politseile rohkemgi abiks, usaldust on vaja
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele