• OMX Baltic−0,03261,6
  • OMX Riga−0,42865,92
  • OMX Tallinn−0,031 696,8
  • OMX Vilnius0,03986,19
  • S&P 500−1,735 408,42
  • DOW 30−1,0140 345,41
  • Nasdaq −2,5516 690,83
  • FTSE 100−0,738 181,47
  • Nikkei 225−0,7236 391,47
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,9
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,00100,16
  • OMX Baltic−0,03261,6
  • OMX Riga−0,42865,92
  • OMX Tallinn−0,031 696,8
  • OMX Vilnius0,03986,19
  • S&P 500−1,735 408,42
  • DOW 30−1,0140 345,41
  • Nasdaq −2,5516 690,83
  • FTSE 100−0,738 181,47
  • Nikkei 225−0,7236 391,47
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,9
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,00100,16
  • 23.02.15, 07:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ettevõtlusõpe kõigile

Kõik gümnaasiumide ja kutsekoolide õpilased võiksid läbida ettevõtlusõppe, et panna alus edukamale Eestile, kirjutavad Tallinna 21. kooli 11.a õpilased Robert Pikmets, Reijo Sepp, Kristo Ojasaar ja Kristjan Erik Liive.
Reijo Sepp, Robert Pikmets, Kristjan Erik Liive, Kristo Ojasaar
  • Reijo Sepp, Robert Pikmets, Kristjan Erik Liive, Kristo Ojasaar Foto: Erakogud
On põhjust tunda uhkust eestimaalaste ettevõtlikkuse ning koos sellega innovatsiooni kasvu üle ühiskonnas. 1-4 töötajaga alustavad ettevõtted moodustavad teenindus- ja tootmissektoris ettevõtete koguarvust ligi 15%, mis asetab meid vastavas rahvusvahelises pingereas 7. kohale.
Kui aga vaadata väikeettevõtete likvideerimise osakaalu, on pilt kurvem. 1-4 töötajaga ettevõtete tegevuse lõpetamise järgi oleme võrreldavate riikide arvestuses kõrgel 4.-5. kohal. See annab märku meie inimeste võimalikest puudulikest teadmistest ettevõtluse põhitõdede kohta.
Pikaajalises perspektiivis võib see viia olukorrani, kus investorid ei soovi väikeettevõtetesse raha paigutada. See omakorda viib majanduskasvu aeglustumise ja üleüldise innovatsioonitaseme languseni.
Niisugust musta stsenaariumit oleks võimalik ennetada, kui õpetada kõigile noortele gümnaasiumides ja kutsekoolides äritegevuse printsiipe ning nende rakendusviise. Kõik ei asuta oma firmat, kuid ettevõtlikkust läheb vaja nii ärimehel, poliitikul kui ka kooliõpetajal.
Praegu on Eestis võimalik 180 koolis saada praktilist ettevõtlusõpet, mida koordineerib Junior Achievement Eesti. Selle üks põhilisi vorme on õpilasfirma programm, mille käigus läbitakse kõik firma elutsüklisse kuuluvad protsessid, alustades loomisest ning lõpetades likvideerimisega.
Tallinna 21. koolis, kus meie õpime, on gümnaasiumi üks valikainetest just seesama ettevõtlusõpe. Olnuks patt väärt võimalus kasutamata jätta. Nii otsustasime asutada õpilasfirma TäitsaPael. Programm annab praktilise kogemuse oma firma loomisest, selle juhtimisest ja toimimisest ning lisaks võimaluse tutvuda ärimaailmaga. Omandatud teooria rakendatakse jooksvalt praktikas. Mis parim, õpilasfirma tegemine on võrdlemisi lihtne – vaja läheb ideed, meeskonda, natuke algkapitali ja ettevõtlikkust. Sama kehtib üldiselt ka pärisfirma kohta.
Kursuse käigus luuakse uusi kontakte, mille kaudu võib leida ka tuleviku äripartneri. Lisaks on õpilasfirma laatadel osalemine ja oma toote või teenuse müümine kuldaväärt kogemus, mille käigus õpitakse suhtlema võõraste inimestega ning teenitakse reaalset tulu.
Siiski nõuab ettevõtlusprogramm ka üsna palju tööd. Meie senise kogemuse põhjal saab väita üht: idee üksi on väärtusetu, tähtis on teostuse terviklikkus. Kindlasti tasub õpilasfirma programm end ära ning tulevikus on selle läbinutel teiste ees selge eelis.
Meile väärtuslikemaina tooksime välja järgnevad punktid: võime aega paremini planeerida, oskus töötada ja arvestada oma meeskonnaliikmetega, parem arusaamine finantsidest ja nendega ümber käimisest, järjepidevuse ning süsteemsuse tähtsus, tutvused teiste ettevõtlike noortega, pühendumuse vajalikkus ja protsesside aeganõudvuse teadvustamine. Selliseid oskusi vajavad kõik noored.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 02.09.24, 14:25
Paljudel tööstus- ja laohoonetel jätkuvalt tuleohutusülevaatus tegemata: Forus on ettevõtetele oluliseks partneriks
Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele