OECD näeb häid märke

Maailmamajanduse väljavaated tervikuna paranevad, sest naftahinnad püsivad madalad ja keskpangad koostavad uusi stiimulpakette. OECD arvates aga ei tohiks ainult rahanduspoliitika peale lootma jääda, kuna see suurendab ülelaenamise riski ja samuti tegelikule majandusseisule mittevastavaid valuutavahetuskursse.

Euroopa Keskpank on alustanud 9. märtsil programmiga, mille käigus on kavas osta 1,06 triljoni euro eest peamiselt valitsuste võlakirju. OECD hinnangul suurendab see eurotsoonis oluliselt majandusaktiivsust ja seetõttu ennustab OECD sel aastal eurotsoonile tervikuna majanduskasvu 1,4% (novembrikuine prognoos oli 1,1%). 2016. aastaks peaks majanduskasv kiirenema 2 protsendini. See on suuresti sarnane Euroopa Keskpanga enda prognoosidega, kuid OECD rõhutab, et majanduskasvu tagamiseks on vaja jätkata struktuursete reformidega ja uue infrastruktuuri investeeringute programmiga. Keskpanga tegevus ei peaks olema poliitikakujundajatele passiivsuse põhjuseks või ettekäändeks reformidega viivitada.

Senisest positiivsemana nähakse ka Jaapani väljavaateid – Jaapani majandus peaks kasvama sel aastal 1% ja järgmisel aastal 1,4%. See on samuti märkimisväärne prognoosi edukamaks hindamine võrreldes novembrikuise prognoosiga – vastavalt 0,8% ja 1%.

Väga positiivsena nähakse ka arenguid India majanduses. India kasvunumbriteks ennustatakse sel aastal 7,7% ja järgmisel aastal koguni 8%.

Hiina majanduses on toimumas teatav aeglustumine ja selle aasta prognoos on 7% ning 6.9% prognoositakse kasvuks järgmisel aastal. India möödaminek Hiinast majanduskasvu numbrites on minu arvates vägagi märkimisväärne areng ja see leidis laia kajastamist ka India ajakirjanduses, kus muidu OECDst liiga palju ei räägita.

Halvemaid uudiseid on oodata Brasiiliast – kui sügisel prognoositi veel 1,5% kasvu, mis sellise areneva majanduse jaoks on niigi väike, siis selleks aastaks ennustatakse juba majanduse kokkutõmbumist 0,5% võrra.

USA majandusel peaks aga jätkuvalt hästi minema – 2015. aastaks ennustatakse kasvu 3,1% ja ka järgmiseks aastaks 3%. USA dollari tugevnemine kõigi teiste valuutade suhtes toob kaasa madalama inflatsiooni ja võib kahjustada USA eksporti.

Eurotsoonis tervikuna on pilt positiivsemaks muutumas. Saksamaale ennustatakse selleks aastaks kasvu 1,7% ning 2016. aastaks 2,2%, mis on juba igati korralik areng. Prantsusmaal küll päris nii hästi ei lähe, kuid reformid jätkuvad ning 2015. aastaks prognoositakse 1,1% kasvu ning 2016. aastaks 1,7%. Itaalia jääb mingil määral maha, kuid majandus siiski kasvab sealgi – 2015. aastal saab kasv olema 0,5% ja järgmisel aastal 1,3%.

Eurotsoonist väljas oleval Ühendkuningriigil läheb hästi – 2,6% sel aastal ja 2,5% järgmisel aastal.

Kreekal on põhimõtteliselt võimalik analüütikute hinnangul paar protsenti kasvada, aga kõik sõltub sellest, millised saavad olema lähikuude poliitilised valikud. Väga suureks probleemiks on jätkuvalt tööpuudus, kus märkimisväärset paranemist näha ei ole – 25,8%. Teistel tänaseks selgelt juba endistel kriisiriikidel läheb ses osas paremini – Portugalis tööpuudus väheneb, ehkki on endiselt 13,3% ja Iirimaal oli tegelikult 2014. aastal kogu eurotsooni kõige kiirem majanduskasv.

Kiire töökohtade juurdeloomine jätkub endiselt USAs, kus tööpuudus on vähenenud jaanuari 5,7 protsendilt 5,5le. Veebruaris loodi juurde 295 000 uut töökohta. See on rohkem kui viimase 12 kuu keskmine – 266 000 töökohta –, mis oli juba niigi väga tugev tulemus.

Eestit tuuakse viimasel ajal alati positiivse näitena välja just noorte tööpuuduse vähendamisel – Eesti on suutnud noorte tööpuudust aasta jooksul vähendada 23,6% (järgnevad Ungari 9,9%, Kreeka 9,4 % ja Iirimaa 8,7%).