Kutseharidus tööjõuturu teenistusse

Eesti kutsehariduse areng on viimasel 10 aastal liikunud positiivses suunas. Euroopa Liidu toel on investeeritud hoonete ja õpperuumide renoveerimisse, praktikaklassidesse ja seadmetesse ning e-õppekeskkonda hinnanguliselt üle 120 miljoni euro.

Kutsehariduskeskuste õpetajad on enamjaolt erakordselt pühendunud spetsialistid. Kümne aasta jooksul on oluliselt paranenud kutsehariduskeskuste ja tööandjate koostöö. Ettevõtjad panustavad nii kutsestandardite kui õppekavade loomeprotsessi. Ettevõtted on paljudele õpilastele praktikabaasiks, majandusharude liidud korraldavad valdkonna erialade kutseeksameid juba aastaid.

Kutsehariduse tase annab ettevõtetele võimaluse liikuda väärtusahelas ülespoole. Eesti ettevõtjaid kummitab terav tööjõupuudus, samas on riigis märkimisväärne tööpuudus. See näitab, et töötutel pole oskusi või pole need nõutaval tasemel. Kõrg- ja kutseharidus peavad muutuma sama kiiresti, kui muutub globaalne konkurents ja sellega seonduvalt ootused tööturule.

Ministeerium võiks ajaga kaasa käia

Haridus- ja teadusministeerium peaks tööturu ootustele paremini vastama ning tegema vähem arusaamatuid ja ebakompetentseid otsuseid.

Ministeerium küsis majandusharuliitude arvamusi kutsehariduse 2015-2017 riiklikule koolitustellimusele. Kiri saabus möödunud aasta 10. detsembril ja vastust sooviti 18. detsembriks. Sellist soovi on võimatu täita. Kompetentseks analüüsiks ja küsitlusteks vajab iga majandusharu liit vähemalt 30 päeva. Ministeeriumi soovi võib tõlgendada ka kui näilist kaasamist.

Õpetajad ja õppejõud peaksid olema riigi parimad asjatundjad. Nõutuks teeb Tallinna Tehnikakõrgkooli näide, kus üle ühe aasta toimuvale globaalsele tippmessile lubati vaid pooled teaduskonna õppejõud. Tegemist on maailma tehnoloogia ja uute materjalide tippmessiga, kus lähenetakse igale alavaldkonnale loovalt ja arenguvisiooniga. Kes küll oli see rumal ministeeriumiametnik, kes arvas, et teadmisi võivad saada vaid pooled! Tööandjad eeldavad, et õppejõududel ja õpetajatel on riiigis oma ala tippkompetents. Õpetajate ja õppejõudude rahvusvahelist mobiilsust mittetoetavad tegevused võivad viia Eesti majanduse tupikteele.

Me kõik vaatame murega Eesti demograafilisi arenguid. Ministeerium peaks olema see, kes teeb ebapopulaarseid otsuseid ja liidab või suleb liialt väikese õpilaste arvuga kutsehariduskeskused. Tööandjad ootavad neid otsuseid ja peavad loogiliseks, et tänase kutsehariduskeskuste võrgustikuga jätkata ei ole võimalik.

Tööandjate ootused

1. Tööandjate ja õppeasutuste koostöö peab muutuma normiks, samuti peavad tööandjad osalema aktiivselt Kutsekoja ja INNOVE töös.

2. Praktika juhendamise süsteem peaks saama valitsuselt kestliku toimemehhanismi, mis eeldab vastavaid riigieelarvelisi kulutusi.

3. Kasvama peab kooli ja ettevõtte juhendamise koostöö, et tagada parim võimalik väljaõpe.

4. Kutseõppe olemus liigub tehniliste oskuste omandamiselt n.ö. kutsekompetentside ja õppimise õppimiseks, kuna lubamatult suur osa tööturule sisenejatest pole praegu võimelised elukestvas õppes reaalselt osalema.

5. Päevases õppes õpivale praktikandile makstav tasu tuleb vabastada sotsiaalmaksust, sest tegemist on osaga õppeprotsessist ning õppuril on tervisekindlustus niikuinii olemas.

6. Loodetavasti muudab riik keskhariduse kohustuslikuks. Põhiharidusega inimesed ei ole tuleviku Eesti dünaamilisel tööturul ei konkurentsi- ega arenemisvõimelised.

Koostöö vajadus

Eesti ettevõtetest panustab hinnanguliselt 20% kutsehariduse arengusse. Eri töögruppides võib läbi aastate näha ühtede ja samade ettevõtete esindajad. Ootame rohkem ettevõtjaid, kes on valmis panustama kutsehariduse arengusse. Tulevikus oleks positiivne näha ettevõtete/praktikabaaside omavahelist konkurentsi õpilaste saamiseks.

Soovitav on kutseõpetajate perioodiline stažeerimine ettevõtetes ning normiks võiks saada nõue, et kõik kutseõpetajad on sooritanud kutseeksami.

Tööturu osapooled peaksid koos leidma lahendused õpilaste väljalangevuse vähendamiseks ning teadvustama igaühe vajadust ennast täiendada kogu aktiivse tööelu jooksul. Valitsus plaanib koos Euroopa Liidu fondidega kasutada õpipoisi õppesüsteemi rakendamiseks 25 miljonit eurot 2015-2020. Edukas saab see plaan olla vaid konstruktiivses koostöös tööandjatega. Mitte igal erialal ei ole töökohapõhine õpe sobiv.

Eesti ettevõtted, haridusasutused, seadmete ja materjalide maaletoojad peaksid kõik koonduma oma valdkonna majandusharu liitudesse, et ühiselt parimate teadmiste najal areneda oma valdkonna kompetentsikeskusteks. Ministeerium ja selle allasutused peaksid omakorda olema pidevas ja süsteemses koostöös majandusharude liitudega.