Rootsi eduvalem – eksportiv tööstus

Rootsi majandusedu võib tinglikult jagada pikaajaliseks ja lühiajaliseks. Pikaajaliselt on Rootsi tugevuseks olnud liberaalse majanduspoliitika ja tugeva tööturupoliitika kombineerimine. 2014. aastal oli tööga hõivatud 80% Rootsi 20-64aastasest elanikkonnast, olles sellega kõige kõrgema tööhõivega riik terves Euroopa Liidus. Aktiivse tööturupoliitika kõrval on samas suudetud vähendada tööturu jäikust, kärpida regulatsioone ja ka maksukoormust. Kui 2000. aastal küündis riigi maksukoormus OECD andmetel pea 50%ni sisemajanduse koguproduktist, siis nüüdseks on seda suudetud langetada umbes 42%ni. Kõik see on majandusele andnud täiendavat hingamisruumi.

Rootsi eksportiv tööstus on hoolimata kõrgetele tööjõukuludele maailmas väga konkurentsivõimeline, sest suudetud on luua mitmeid tippbrände, uuenduslikke lahendusi ja keerukat tehnoloogiat.

Eksportiv tööstus

Lühiajalises plaanis on Rootsi majanduskasv varasemaga võrreldes isegi kiirenenud. Kuigi viimased aastad pole ekspordis olnud muretud, ei ole Hiina ja teiste arenevate riikide nõudluse vähenemine Rootsit ka liialt mõjutanud. Eksportiva tööstuse jaoks on 2015. aasta olnud varasemast parem. Lisaks traditsioonilisele kaubaekspordile on Rootsi aina enam edu saavutamas äri- ja finantsteenuste pakkumisel.

Samal ajal on kiirelt kasvanud sisetarbimine. Euroopa Keskpanga rahapoliitika on sundinud ka Rootsit intressimäärasid täiendavalt kärpima, mis on majandusele täiendavat hoogu juurde andnud. Sel aastal on suurt mõju Rootsi majandusele avaldanud ka jätkuv põgenikekriis. Rootsi migratsiooniameti andmetel ulatub asüülitaotlejate arv 2015. aastal 160 000 inimeseni, kellele 2016. aastal võib veel lisanduda enam kui 100 000 inimest. Märkimisväärselt kasvanud elanike arv suurendab tarbijate hulka, kuid teisalt sunnib riiki tegema ka planeeritust suuremaid investeeringuid, et sõjapõgenikke majutada ja koolitada.

Ohuallikas

Kõige suuremaks ohuks on hetkel Rootsis kinnisvaraturg, kus hinnakasv on viimastel aegadel olnud väga kiire. Mitme suurlinna ehitusmahud ei ole suutnud suureneva elanike arvuga sammu pidada, mistõttu ületab nõudlus elamispinna järele tunduvalt pakkumist. Keskpanga ja finantsjärelevalve püüded hinnatõusu kontrolli alla saada on kohati takerdunud, mis on omakorda mõjutanud ostjaid rangemate laenamisreeglite kartuses kiirustama.

Liialt suureks ohukohaks kinnisvaraturgu siiski pidada ei saa – kinnisvara ostetakse peamiselt enda jaoks, rahvastiku juurdekasv on kiire ning riigi jõukus võimaldab vabalt ka suurema hinnalanguse üle elada. Pikaajalises plaanis on ehk olulisem Rootsi võime uusi elanikke ühiskonda ja tööturule integreerida. Et asüülitaotlejate haridustase on erinev, siis võtab nende oskuste sobitamine tööturu vajadustega aega ning raha, mis suurendab survet sotsiaalsüsteemile.