Teeme Eestist Singapuri

Edukaks Euroopa Singapuriks saamiseks ei pea väga palju muutma. Annan üheksa soovitust:

1. Palkame tehnokraatide valitsuse, kes teeb asjad ära, mitte ei süga ennast. Saadame poliitikud tööturule ja/või pensionile.

2. Riik orienteerugu ettevõtlusele, turismile, tööstusele ja ekspordile, mitte maksutõusudele, ettevõtluse piiramisele ja võimu ostmisele.

3. Eesti peaks soosima ettevõtlust, haridust ja haritust. Saadame noored tingimustega välismaale õppima riigi kulul.

4. Immigratsiooni tuleks soosida, võiksime lubada sisserännanud kohe tööturule (nagu Londonis).

5. Eesti võiks luua nn kõikide võimaluste maa (nagu USA), mitte n-ö sotsiaalselt turvalise Põhjamaa nagu Soome.

6. Peaksime võtma laenu ja investeerima infrastruktuuri ning tootlikesse varadesse.

7. Eestis tuleks kaotada kohustuslik pensioniiga. Iga inimene peaks/võiks töötada nii kaua, kui soovib ja jõuab. Iga inimene võiks riigi abiga ise maksta pensioni, mida saaks teha osalise sotsiaalmaksu langetamisest tuleneva ülejäägi kohustusliku investeerimise kaudu madala teenustasuga indeksifondidesse või lõpetame tööjõumaksude korjamise nendelt, kes vabatahtlikult loobuvad riiklikust pensionist, ja lubame neil selle raha ise investeerida oma tulevikku.

8. Loodavad uued ettevõtted peavad saama maksukergendusi.

9. Peaksime keelama või piirama ametiühinguid kui nn töötaja nimel rääkijaid, tegelikkuses tööturu liikumise takistajaid. Muudame töölepingu tingimusi nii vabaks kui võimalik.

Maailma ühte edukamat riiki Singapuri iseloomustavad järgmised näitajad: suuruselt maailma neljas börs, kõrgeim rahvusvaheline krediidireiting Aasia riikidest, äritegemise indeksis esimene koht maailmas, tugev tööstus, maailma üks finantskeskusi, mõjukaim transiidikeskus meredel, Aasia turismimagnet, peaaegu vaba riik töötutest.

Olles Ida-India Kompanii loodud 1819. aastal, saavutas see pisike, vaid 700ruutkilomeerine linnriik tänu süvasadamatele ja heale geograafilisele asendile peamise transiidikeskuse maine Aasias, mis ühendas India ja Hiina kaupade liikumist nii Euroopasse kui ka Ameerika mandrile ning vastupidi. Paarisaja aastaga ei ole ta minetanud oma tähtsust, vaid veelgi suurendanud. Singapur õitseb, isegi majanduskriis ei vähendanud eriliselt tema rikkust ega mõjuvõimu.

Vaatame nüüd miinuseid. Singapuris on väga väike sündivus, maailmas peaaegu esirinnas. Singapuris on tööjõupuudus. Singapur on väike, vaid 5 miljonit inimest (kolm korda rohkem kui Eestis). Riigi elanikkond vananeb. Null maavarasid.

Kas tuleb tuttav ette? Nagu maha kirjutatud Eesti pealt. Kui jätta kõrvale geograafia, siis nende näitajatega võiks arvata, et tegu on Eestiga. Ometi on tegu maailma kõige edukama riigiga. Mis peitub selle fenomeni taga?

Seda nimetatakse Singapuri mudeliks, mis sündis täielikult vajadusest. Singapur sõltus oma ajaloo alguses vaid sadama olemasolust, riigis puudus täielikult tööstus ja tootmine. See ei olnud jätkusuutlik ning riik pidi tegema midagi, mis tagaks õitsengu. Selleks sai täielikult avatud majandus, vaba kaubandus ja vabaturg, mis juhtisid väikeriigi lõpuks ka tõusule. Et veelgi vähendada riigi sõltuvust välistest mõjudest, keskendus valitsus programmidele, mis toetasid igati tööstuse, tootmise, turismi ja finantsteenuste loomist ja eksporti.

Praeguseks on see mudel osutunud äärmiselt efektiivseks. 2008. aasta majanduskriis elati üle peaaegu kaotusteta. Teenindussektor annab SKTst 73%, tööstus ja tootmine 27%. Nafta rikastamine (ilma ühegi naftatilgata maa sees) teeb riigist maailma 18. eksportööri. Teenindussektoris on juhtival kohal finantsteenused. Tugev kohalik pangandus on maailma hinnatumaid, riigi võlakirjad kuuluvad Jaapani kõrval Aasias ainsana Citigroup World Bond Indexi koosseisu.

Teenuste kõrval õilmitseb ka turism: külastajad toovad riiki kokku umbes 18 miljardit dollarit aastas.

Kuidas nad seda suudavad? Vastused on väga lihtsad: valitsus orienteerub kasvule, mitte ümberjagamisele, maksupoliitika on soodne ning immigratsiooni soositakse.

Vaadates tagasi Eesti poole, siis tundub, et ainuke asi, mida meie teha ei saaks, on muuta kliimat. Kõik ülejäänu oleks samamoodi tehtav, nagu seda on teinud Singapur: mõistlik ettevõtte tulumaks (17%), maksuvabad dividendid ja muu kapitali kasvult saadud tulu, eraisiku tulumaks 0–20% olenevalt sissetulekult (mitteresidentidel 15%), käibemaks 7%. Eraisikute saadud tulu välismaalt ei maksustata.

Ei saa kuidagi väita, et väikeriigi maksud oleksid olematud, see ei ole maksuparadiis. Küll aga võime nendest numbritest välja lugeda, et valitsus toetab investeeringuid ja tarbimist, mis omakorda loovad töökohti ja suurendavad riigi sissetulekut. Imelikul kombel on Singapuri valitsusel ja erasektoril ülihea koostöö ja mõlema tegevusel on väga suur roll riigi majanduses.

Eesti valitsejate ainuke ambitsioon on oma võimuiha teostada viisil, mille kaudu on tagatud võimulolija isiklik heaolu. Tähtis ei ole riigi tulevik, vaid valija hääl. Demagoogia on au sees ja maksumaksjate raha ümberjagamine hääle saamiseks on nii igapäevane, et me ei pane seda varastamist enam isegi tähele (Pealinna ajaleht, TTV, korruptsioon riigi ja omavalitsuse tasandil).