Äripäeva hinnangul saab Eesti Energia omanikult ehk riigilt põhjendamatult eeliseid, mis võivad näida ebaõiglased teiste turuosaliste suhtes.
- Juhtkiri Foto: Anti Veermaa
Kuidas nimetada olukorda, kui mõjuvõimas omanik laseb oma firma päästmiseks seadust muuta? Kas lõhnab ebavõrdse kohtlemise järele? Näiteks annab oma ettevõttele õiguse, mida sel varem polnud, ning päästab nii tema hapuks mineva ärimudeli, muutes oluliselt jõudude tasakaalu turul.
Just nii on valitsus talitanud äsja suurest varade allahindlusest teatanud Eesti Energiaga, andes talle õiguse põletada algusest peale küsitava äriplaaniga Auvere põlevkivielektrijaamas puitu. Äripäeva hinnangul saab Eesti Energia omanikult ehk riigilt põhjendamatult eeliseid, mis võivad näida ebaõiglased teiste turuosaliste suhtes. Sellise riski vähendamiseks tuleks firma tükeldada energia tootmise ja jaotamisega tegelevaks ettevõtteks ning osaliselt börsile viia – et temast saaks lõpuks üks turuosaline teiste hulgas mitte vaid vormilt, vaid ka sisult.
Küsimus ei ole selles, kas puitu võib põletada või mitte. Küsimus on selles, kas turg on avatud, läbipaistev ja võrdsete võimalustega. Praegu see nii ei paista.
Riik ei peaks sööma erasektori turgu
Miks peaks üldse erafirmad Eestis midagi arendama, millessegi panustama ja kuhugi raha paigutama, kui riik soosib oma firmasid? Riigi roll on ikkagi luua tingimused ja keskkond, et erasektor investeeriks, mitte olukord, kus riigifirma sööb erasektori turgu.
Jah, otsus lubada puidu põletamist Auvere kateldes on praegu kasulik energiafirmale, Eesti majandusele ja Eesti maksumaksjale. Aga samas lööb see jalad alt tema konkurentidel, see on aga kahjulik nii Eesti ettevõtetele, majandusele kui ka maksumaksjale.
Eesti Energia töötajad näitavad näpuga graanulitootjate, eelkõige sõnakalt esineva Äripäeva poolt aasta ärimeheks valitud Raul Kirjaneni suunas öeldes, et nemad kaitsevad riiklikku energiafirmat kritiseerides oma kitsaid ärihuve. Seda nad kahtlemata teevad. Ent just selliseid ärimehi, kes investeerivad ja kasvatavad äri riigist sõltumatult, on Eestile hädasti vaja. Täpselt samamoodi kaitseb oma ärihuve riik ja Eesti Energia. Küsimus on, kas riik peaks üldse äri ajama? Äripäeva meelest mitte.
Tõsi, metsaomanikud rõõmustavad. sest praegu ei tasu kehvema kvaliteediga puitu metsast välja tuuagi.
Auvere rajamises kaheldi juba varem
Pole tõsi, et Eesti Energia plaanid on olnud pikalt paigas. Sellisel juhul oleks firmal olnud ka luba puitu põletada algusest peale. Kuid see luba vormistati just äsja kiiruga ja tagantjärele, kuid selgus, et Auvere äriplaan loodetult ei toimi ning varad tuleb alla hinnata.Auvere jaama rajamises kahtles nii ettevõtte juhtkond, nõukogu kui ka riigikontroll. Ometi suruti selle rajamine läbi, tuues ettekäändeks varustuskindlus ja julgeolek. Seda rõhutasid pärast Eesti Energia varade allahindlust ka endine majandusminister Juhan Parts, kes jätab aga paraku osa asju üldse rääkimata.
Varustuskindluse eest vastutab hoopis Elering. Seaduse kohaselt vastutab varustuskindluse eest hoopis Elering, mitte Eesti Energia. Vastupidine seisukoht võib põhineda kunagisel olukorral, kus Eesti Energia oli riiklik monopol ning tegeles nii energia tootmise, ülekande, jaotamise kui ka müügiga ehk kõige võimalikuga. Kuid enam see nii ei ole. Juba aastaid. Kehtib vaba turg, kus kõigil peaks olema võrdsed võimalused.
Eleringi roll on luua n-ö turuplats, sealhulgas ühendusi naaberriikidega (Soome, Venemaa ja Läti) kui ka näiteks varujaamu (Kiisal), mis vajadusel kataks puudujäägi. Kui Eleringil on vaja osta turu ja süsteemi toimimiseks või varustuskindluse tagamiseks mingit toodet või teenust, siis hangib ta selle konkursi korras. Kui see nii ei ole, peaks valitsus tagama, et Elering täidaks oma rolli ka sisuliselt, mitte määrima teise ettevõtte kohustusi Eesti Energia kaela, nagu juhtus Auvere jaamaga.Energiamonopoli aeg on läbi.
Seotud lood
Freedom Holding Corp. avaldas oma 2025. aasta teise kvartali tulemused, mis näitavad ettevõtte käibes ja puhaskasumis märkimisväärset kasvu. Tulenevalt laienemisest, tõusid ka ettevõtte kulud.