Viime eestlase börsile

Börs ei ole mingi uue aja leiutis. Börsi juured ulatuvad ajaloos niisama sügavale kui kapitalismi algedki. Juba 12.–13. sajandil sündisid Itaalias (Firenzes, Genovas, Veneetsias) manufaktuurid, mis kohe hakkasid kompama ka väljaveovõimalusi. Algtingimused börside tekkeks olid loodud.

Esimeseks börsiks peetakse hollandi kaupmehele van der Bursele kuulunud maja Brugge linnas. Juba 13. sajandil kogunesid tolleaegse maailma suurema kaliibriga ärimehed Burse juurde, kus põhiliselt vahetati välismaiseid veksleid ja pererahva lahke kostitamise saatel puhuti ka maailmamajanduse muredest. Ajapikku sai see rahavahetaja ja maakler nõnda kuulsaks, et külaliste vool, peamiselt Itaaliast, enam majaseinte vahele ära ei mahtunud. Börs sai eluruumi majaesise väljaku, võõrastemaja ja kaubalao arvel.

15. sajandil liikusid väärtpaberioperatsioonid esimest korda valitsuse tasemele ja siitpeale võib öelda, et kaasaegse börsi versioon 1.1 oli sündinud.

Läbi ajaloo on börsil kaupleja keskmisest teadlikum, haritum ja väiksem osa rahvast. Isegi suurele depressioonile eelneval ajal ei võtnud börsist osa enamus inimesi, vaid pigev vähemus. Tänapäevalgi annavad erinevad allikad teada, et Ameerika Ühendriikides on umbes 60% inimesi, kellel puudub börsikonto või kelle konto on nullis. Eesti kohta ütlevad viimased andmed keskdepositooriumist, et väärtpaberikontosid on kokku loodud veidi üle 100 000. See näitab ilmekalt, et vaid alla kümnendiku elanikest võtab väärtpaberiturust osa.

Ometi mõjutab börs peale majanduse igapäevaselt ka tavalist inimest, ilma et inimene seda teadvustaks. Kui börs liigub alla järsku ja pikalt, siis mõjutavad inimest järgmised protsessid:1. ettevõtted hakkavad kulusid kokku hoides vähendama palkasid ja koondama inimesi;2. kui raha on vähe, siis inimesed lõpetavad säästmise, millel on otsene mõju eriti nende lastele, kes ei saa enesele lubada kõrgemat haridust. Tegu on bumerangiga, mis loob vähem haridust, vähem teadmisi ja vähem raha;3. kinnisvarahindade järsul langusel on otsene mõju kodulaenajatele, kellelt nõutakse suuremat tagatist lisaks tõusnud intressidele;4. pensionifondid kukuvad ja investeeringute väärtused vähenevad.

Kui kodanikud ei osale investoritena börsil, siis kõik ülejäänud osalejad mõjutavad neid suures plaanis ikkagi kogu aeg. Börsiinvestorid aga riskivad omakorda enda rahaga – mida kõrgem risk, seda suuremad tootlused. Investorid on valmis raha kaotama, aga võtavad ka võidu avasüli vastu.

Börsi mõju majandusele on otsene. Ettevõtted saavad tegutsemiseks kaasata lisaraha ja seeläbi suurendada eksporti või sisetarbimisse suunatavat toodangut. See omakorda nõuab rohkem tööjõudu. Töötus väheneb, palgad tõusevad, tarbimine elavneb ja kasvab. Tänu sellele tõusevad ka aktsiahinnad, millest omakorda pikas plaanis võidavad investorid, lisaks muidugi makstavatele dividendidele. See kõik on meil läbielatud alles äsja 5–6 aastat tagasi viimase kriisi põhjast üles ronides.

Tulles tagasi aga alguse juurde, siis kahjuks tundub, et eriti Eestis on börsiinvestor privilegeeritud klass, sest teda on lihtsalt nii vähe. Tegu oleks nagu eksklusiivse teenusega, kuhu tavakodanikul ei ole asja. Miks on see nii?

Kui näeme, et hoiustel vedeleb kasutult 7 miljardit eurot rahva raha, siis ei saa öelda, et neil inimestel puuduvad raha või säästud. Pigem on tegemist vähese finantsharidusega, börs ja investor tunduvad hoomamatud ja keerulised väljendid. Samuti ei õpetatud koolis majandust väga palju. Vanemad olid samasugused: väheste teadmistega. Sealt edasi: vaesus tekitab vaesust, harimatus tekitab teadmatust, mis omakorda loob deemoneid, keda me kõik kardame.

Muidugi seab Eesti väike supikauss piirid ka börsile. Ettevõtteid on vähe, turg on ebalikviidne. Valitsus võiks lõpuks lõpetada oma naba imetlemise ja suunata riigifirmad avaliku esmapakumise kaudu börsile kaubeldavaks. See aga hirmutab neid, sest harimatud valijad võivad neid mitte tagasi valida. Tekib surnud ring.

Ometi on meie börsil siiski ka häid aktsiaid, neist enamus maksab normaalset dividendi. Kevadel on börsiga liitumas ka LHV Pank, millest loodetavasti kujuneb uus rahvaaktsia koos heade dividendimaksetega.