• OMX Baltic−0,25%272,29
  • OMX Riga−0,13%872,59
  • OMX Tallinn−0,33%1 736,47
  • OMX Vilnius−0,27%1 050,05
  • S&P 5001,23%5 782,76
  • DOW 301,02%42 221,88
  • Nasdaq 1,43%18 439,17
  • FTSE 100−0,14%8 172,39
  • Nikkei 2251,25%38 956,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%106,18
  • OMX Baltic−0,25%272,29
  • OMX Riga−0,13%872,59
  • OMX Tallinn−0,33%1 736,47
  • OMX Vilnius−0,27%1 050,05
  • S&P 5001,23%5 782,76
  • DOW 301,02%42 221,88
  • Nasdaq 1,43%18 439,17
  • FTSE 100−0,14%8 172,39
  • Nikkei 2251,25%38 956,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%106,18
  • 24.04.16, 00:01
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ärme keeda supiks munevat kana

Eesti võiks kahe aasta jooksul investeerimata kasumit maksustada 25%, et sundida ettevõtteid otsima uusi ärivõimalusi, kirjutab Mainor ASi nõukogu esimees Ülo Pärnits.
Mainor ASi nõukogu esimees Ülo Pärnits.
  • Mainor ASi nõukogu esimees Ülo Pärnits. Foto: Terje Lepp
Viimasel ajal on sagenenud väljaütlemised, et maksusüsteemi reformi käigus tuleks taastada 15% ettevõtluse tulumaks. Analüüsides seda mõttekäiku valdusfirma Mainor seisukohast, kus teenitud kasum peaaegu kogu ulatuses investeeritakse, tähendaks see seda, et investeeringud väheneksid 15%. Ja nii on see ju kõigis suurtes ja edukates ettevõtetes. See aga pidurdab Eesti majanduse arengut.
Kehtiv Eesti maksuseadus näeb ette ettevõtte investeeritud kasumi mittemaksustamist. Samas arvestatavat osa ettevõtete kogukasumist ei investeerita. Või kantakse kasutamata seisev ja maksustamata kasum laenudena emaettevõtetele väljaspool Eesti riiki. Selle probleemi lahendamiseks ei pea aga ohvriks tooma kogu muidu hästi toimivat ettevõtte tulumaksusüsteemi.
Ärme keeda supiks munevat kana – maksustame lihtsalt selle kasumi, mida ei ole kahe aasta jooksul investeeritud ja mitte enam 15%, vaid näiteks 25%ga. See sunniks ettevõtteid oma raha mitte hoidma pangaarvel, vaid otsima uusi ärivõimalusi ja investeerima. Kellel ideid ei ole, võtab oma teenitud raha ettevõttest dividendidena välja ja maksab tulumaksuna ühiskonna vajadusteks arvestatava osa.
Ja et süsteemi ka selle heaks toimimiseks vajalik paindlikkus sisse kirjutada, võiks maksu- ja tolliametile anda ka õiguse erandkorras seda perioodi kahelt aastalt pikendada. Vajadusel saaks riik siit leida ka ühe lisameetme välisinvestorite Eestisse toomiseks läbirääkimisi pidava EASi tööriistakasti. Selline konkreetsetel tingimustel tehtav maksukokkulepe võiks olla heaks lisaargumendiks mõne välisfirma Eestisse meelitamisel.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.10.24, 13:28
Profitus laieneb Eestisse: uus lootus innovatiivseks rahastamiseks skeptitsismi keskel
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele