Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- Indrek Teder
- 6. juuli 2016 kell 4:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Poolik valimine kadus
Põhiseadus ei ole vormitu ega tabamatu nagu voolav vesi, vaid peaks olema oma printsiipides kindel ja vankumatu, leiab Indrek Teder.Foto: Raul MeeIgaühel peab olema õigus valida ja saada valitud, kirjutab vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Indrek Teder nn kahe tooli seaduse näitel.
Riigikogu otsustas seadustada normi, millega antakse riigikogu liikmeile taas õigus osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu töös.Igaühel (v.a põhiseadusest tuleneva reservatsiooniga) peab olema õigus valida (aktiivne valimisõigus) ning saada valitud (passiivne valimisõigus). Kui aga õigust ei saa või ei tohi rakendada, ei ole paraku tegemist õigusega. Valimine (aktiivne valimisõigus ja passiivne valimisõigus) ei saa olla n-ö poolik.Praeguseni oli nii, et kui isik – riigikogu liige – oli valitud kohaliku omavalitsuse volikogusse, oli see siiamaani poolik valimine, sest ta ei tohtinud kohaliku omavalitsuse volikogus oma õigusi ega ka kohustusi ellu viia. Seega oli passiivne valimisõigus pelgalt vormiline ilma tegeliku sisuta. On vägagi küsitav, kas see nn formalism oli ikka põhiseadusega kooskõlas.Vankumatu põhiseadusOletades nüüd, et selline n-ö poolik valimine oleks ikkagi põhiseadusega kooskõlas, on sellegipoolest riigikogul lai otsustusõigus. Tundub, et just see – et vastavalt põhiseadusele on riigikogul lai otsustusõigus – oli ära unustatud. Kui midagi keelatakse, siis keelu põhjus peaks olema ilmselge ja mõistuspärane. Samuti tundub, et antud küsimuses on segi läinud seadus ja põhiseadus.Kas põhiseadust saab lõputult tõlgendada ja laiendada põhiseaduses sätestatud printsiipe? Kas siis põhiseadus ongi mõttetu ja tõlgendatav nii, kuidas keegi mingil ajal tahab?Põhiseadus ei ole vormitu ega tabamatu nagu voolav vesi, vaid peaks olema oma printsiipides kindel ja vankumatu. Riigikogu liikme staatuse seaduse viidatud paragrahvis on põhiseadust põhjendamata laiendatud. Otsese keelu, et riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis, laiendamine kohalike omavalitsuse volikogule lähtub eeldusest, et kohaliku omavalitsuse volikogu liige on riigiametnik. Paraku on vastupidi – kohaliku omavalitsuse volikogu liige ei ole riigiametnik. Kõikide kohalike omavalitsuste volikogude liikmete eelduslik käsitlemine riigiametnikena kaldub natuke nagu absurdi.Eesti on tervikMillegipärast eeldatakse, et riigikogu ja KOV volikogu oleks otsekui ühel tasandil võrdsed otsustajad. Kuid vastavalt põhiseadusele ei ole. Eesti ei ole ju föderatiivne riik. Loomulikult on KOVil vastavalt seadusele autonoomia, kuid seadusi võtab vastu siiski parlament. Paraku torkab meedias silma, et just institutsioonidest rääkides arvatakse (vist ka emotsionaalselt), et parlament on n-ö halb ja riigikogu liikmed on otsekui halva kehastused, keda ei tohiks lubada mitte kuhugi otsustama.Rääkimata sellest, et selline suhtumine on rumal ja vale, on see ka ennasthävitav. Vist ei tasuks unustada, et Eesti on väike riik – meid on vaevu 1,3 miljonit ja meie väiksus mõjutab meid vägagi. Õigetest otsustest sõltub palju. Ja riigikogu, tunnistades kehtetuks ühe keelu, on teinud õige ja põhiseaduspärase otsuse.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Uuringud näitavad, et rämpstoit võib ajule kahjulikult mõjuda
Tartu ülikooli teadlaste hiirte peal tehtav uurimistöö näitab, et isegi lühiajaline kokkupuude rämpstoiduga muudab vere-ajubarjääri lekkivamaks ning võib mõjuda halvasti aju tervisele.
Tartu ülikooli teadlaste hiirte peal tehtav uurimistöö näitab, et isegi lühiajaline kokkupuude rämpstoiduga muudab vere-ajubarjääri lekkivamaks ning võib mõjuda halvasti aju tervisele.
Suur ärikinnisvara ülevaade: büroopinnad löögi all, ladude äri jätkab buumimist
Ärikinnisvara tehingute arv püsib kängus, omanikud on üürnike nimel nõus kasvõi nahast välja pugema. Aga ka hiigelallahindlused ei pruugi klienti tuua ning osad pinnad ähvardavad tühjaks jäädagi.
Ärikinnisvara tehingute arv püsib kängus, omanikud on üürnike nimel nõus kasvõi nahast välja pugema. Aga ka hiigelallahindlused ei pruugi klienti tuua ning osad pinnad ähvardavad tühjaks jäädagi.