Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miks rumalus ei lase riigil rikkaks saada?

    Harimatu ja rumala rahvaga kaua oma riiki üleval ei pea, kirjutab Raivo Hein.Foto: Raul Mee

    Ühine rumalus ei lase riigil rikkaks saada. Olgu jutt majandusest, sisserändest, 1000eurosest palgast või millest iganes – rumalus valitseb igal pool meie ümber, kirjutab ettevõtja Raivo Hein.

    Ühine rumalus valitseb suurt osa mõtlemisvõimelisi inimesi, aga kuna siirded on arenenud kaugele, siis seesama võime on hakanud tuhmuma. Loeme iga päev petturitest, kes pendlit ühes käes ja horoskoopi teises käes lehvitades rumalatelt raha välja petavad. Hiljutine pealkiri Delfist räägib, kuidas rahvas on hakanud esoteerikat veelgi rohkem kummardama, imekristallide müüja Kuressaarest olla kordades oma poe käivet kasvatanud. Talle ei jää alla energiaaluste ja vee kvantomadusi muutvate prossidega kaupleja, biogeoloogid oma pendlitega, feng shui šamaan, homoöpaatiliste terakeste müügimees, rääkimata ravitsejatest, tulevikukuulutajatest ja muudest nõidadest. MMS-skandaali nagu ei olekski olnud.
    Ilmselt jagatakse Eestis selles valdkonnas ringi miljoneid eurosid aastas. Pragmaatikuna võib öelda, et tegu on ju ettevõtjatega, kes äkki isegi makse maksavad, kui nende juures saab kaardiga või arvega maksta. Mis on seal siis halba, et inimene vabatahtlikult oma palgakese sellisele turule viib, saades vastu meelerahu?
    Platseebo ehk suhkrutableti müümine originaalravimi asemel on ilmselt siiski seaduslik. Kui röövimist ei ole toimunud, siis on tegu vabatahtliku ostu-müügiga, lepinguga. Leping teatavasti ei ole leping, kui sealt puuduvad sanktsioonid. Need aga puuduvadki – tehingu müüja ei vastuta kuidagi oma toodangu kvaliteedi eest, veel vähem, ta ei võta kunagi oma kaupa tagasi.
    Sellist tölplust aitavad innukalt levitada ka kõikvõimalikud meediaväljaanded. Portaalid oma nn ühise peldikuseinaga on eriti aktiivsed, sest see aitab neil saada klikke. Televisiooni vaadatumad saated on nõidade tuleproovid, sest sinna vahele saab müüa reklaami. Kokkuvõttes võib öelda, et raha ei haise, eesmärk pühitseb abinõu.
    Rumalus levib
    Kas saabki meediat selles süüdistada, et nad tahavad teha äri, omanikele kasumit teenida? Tõepoolest, ei saa. Nii see ratas ringi käib. Rumaluse hulk ajas suureneb, integreerides selle kõverjoont ja ekstrapoleerides seda tulevikku, ei ole sealt miskit ilusat paistmas. Rumal rahvas ei vääri kuidagi iseennast.
    Kui tavainimesel on põhiseaduslik õigus olla rumal ja teha mittemõistuslikke otsuseid, siis võiks eeldada, et eliit kui kõrgema intellekti koondumine, suudab toimetada oma tegevust veidikenegi tarkusest lähtudes. Siiski, samasugune diagnoos on levinud ka avalikus võimus.
    Mõni aasta tagasi ostis päästeamet omale Sniffeksi-nimelise seadme, mis pidi n-ö lõhna järgi ära tundma ja avastama kõik lõhkeained. Seadet kasutati ka Bushi Eesti-visiidi ajal. Ei pea vist mainima, et tegu oli tavalise umbluuga, mille õnge läks riigiamet.
    Kui hulabula propageerimisega tegeleb igapäevaselt erameedia, siis ka riiklik ERR on neile andnud abikäe ja rahva raha abiga turgutab ajukasvajat saatega „Halloo, Kosmos“. Iga nädal võib sealt kuulata tundide kaupa kõiksugu imeinimesi, kes ravivad ja ennustavad, lendavad ringi universumis ja paljastavad vandenõusid.
    Riiklik usupropaganda on jõhker. Peapiiskop Urmas Viilma näitab oma loengutel statistikat ja graafikuid, kus ta on nukker selle pärast, et usuõpetus koolides ei ole kohustuslik. Paraadidel kuuleme rääkimas kaplaneid. Jõulude ajal näeme riigipäid teleris jumalateenistustest osa võtmas.
    Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus (Kutsekoda) hoolitses aga homöopaatide, refleksoloogide, aroomiterapeutide jt riikliku tunnustamise eest. Järgmisena on oodata kaardimooride, pendlimeeste ja astroloogide kutsestandardeid, et saaks ikka kindel olla, kes on päris ja kes isehakanud.
    Ei saa süüdistada avalikke teenistujaid sellistes tegevustes, kuna nemad on ka samad inimesed meie hulgast. Nende eripära on küll see, et oma ametites on nad rohkem nn elavad surnud, kes täidavad kõrgemaid käske. Ei ole tähtis, kas see on mõistlik käsk. Kui vaja, raiskame sadu miljoneid. Kui vaja, reguleerime. Üle 300 seaduseparanduse viimase aasta jooksul on hea näide.
    Kaua vastu ei pea
    Harimatu ja rumala rahvaga kaua oma riiki üleval ei pea. Võimu seisukohalt on muidugi hea, kui inimesed ei mõtle iseseisvalt, vaid usuvad kõike, mis neile räägitakse – klassiviha õhutamine, madalad palgad, katkised hambad, tõrvikurongkäigud, ümberjagamispropaganda, korruptsioon, vastutamatus, demagoogia, rassiviha, võimuiha.
    Õpetajate palkasid on igavesti raske tõsta, sest selleks ei jätku kunagi raha. Palju lihtsam on tõsta saadiku palka, raha leidub selleks alati. Mis oleks, kui seoks õpetajate palga riigikogulase palgaga? Mis oleks, kui võtaks ülimaks eesmärgiks inimeste harituse ja noorte hariduse?
    Senikaua aga tekitab rumalus vaesust juurde, see omakorda haigusi. Ja sellest ka järjekorrad harmoonikute, esoteerikute, ravitsejate, nõidade ja umbluuga kauplejate juures.
  • Hetkel kuum
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Konkurentsiameti juht kaotas ametnike 13nda palga: mulle ei mahtunud see pähe
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohitid: kinnisvara hind jõuab aastaga tippu
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Euroopa tarbijaühendused esitasid Temu peale ühiskaebuse
Euroopa tarbijaühenduste hinnangul pole Hiina odavkaubandusplatvorm Temu pakkunud klientidele seaduses nõutavas ulatuses tarbijakaitset ja kasutab keelatud manipuleerivaid kauplemisviise.
Euroopa tarbijaühenduste hinnangul pole Hiina odavkaubandusplatvorm Temu pakkunud klientidele seaduses nõutavas ulatuses tarbijakaitset ja kasutab keelatud manipuleerivaid kauplemisviise.