Pank ühisraha ei pelga

Pärast 2008/2009 aasta kriisi iseloomustavad finantsmaailma üha lisanduvad regulatsioonid. Reguleeritakse kapitali ja likviidsust, pankade suhtlemist kliendiga. Pankadele delegeeritakse justkui osa politsei ja maksuameti ülesandeid. Karmim raamistamine suurendab omakorda kulusid, teeb ebamugavaks ja kohmakaks teenindusmudeli ning muudab pangad ebaefektiivseteks finantsvahendajateks.

Mis on mis

Aina enam reguleeritud keskkonnas muutuvad aktiivsemaks finantsteenuste pakkujad, kelle tegevust (veel) ei litsentseerita. Sellised teenusepakkujad võib jagada kaheks: efektiivsete ja mugavate makselahenduste pakkujad ning ühisrahastus.

Traditsioonilist finantsvahendust ohustavad ennekõike makselahenduste pakkujad. Sellise teenusega on võrdlemisi lihtne turule tulla: ettevõtted ei ole kapitalimahukad ning saavad oma lahendused luua uutele tehnoloogilistele võimalustele tuginedes.

Ühisrahastuse võib omakorda jagada jämedalt kolmeks – heategevus, omakapitali finantseerimine ja laenud. Neist kolmest konkureerib pangandusega kõige tugevamalt laenuvahendus. Varem või hiljem tekivad paraku aga ka laenukahjumid ning see toob kaasa ühislaenamise reguleerimise või muutub see mitteprofessionaalsete turuosaliste jaoks liiga riskantseks.

Omakapitali rahastamine on sootuks teistsugune valdkond – see loob ühelt poolt väikestele ja keskmistele ettevõtetele võimaluse kaasata omakapitali ning teisalt väikeinvestorile võimaluse investeerida Eesti majandusse. Loomulikult võib ka omakapitali kaotada, kuid erinevalt laenust ei ole omakapitalil tagasimaksmise tähtaega, millega kliendid arvestavad. Eesmärk on saada ettevõtte eduka tegevuse korral osa kasumist, mitte oodata investeeringu tagasimakset kindla aja pärast. Tuleviku rahavoogudega investeeringu tegemise hetkel ei arvestata, seega investeeritakse teistel eeldustel.

Ühisrahastuse kaudu laenu saanut pank ei rahasta

Pank on valmis laenu andma ettevõtetele, kes on ühisrahastamise platvormi kaudu omakapitali kaasanud. Seda välja arvatud juhul, kui kaasatud omakapitali osakaal kasvab domineerivaks ja seega pole ettevõttel selget omanikku, kellega raskuste korral rääkida. Ühisrahastuse kaudu laenu saanud ettevõtete finantseerimisest ei ole pank huvitatud.

Seni oleme vaadanud ühisrahastusele peamiselt investeeringute vajajate poolelt. Teisel pool on aga inimesed, kes tänases küllalt keerulises rahandusmaailmas otsivad rahale võimalikult mõistlikku ja tulusat rakendust. Sellise võimaluse ühisrahastus kindlasti loob. Siiski ei tohi investorid ignoreerida ka riski raha kaotada. Kohalike ühisrahastusplatvormide turuletulek annab investoritele täiendava võimaluse paigutada raha Eesti majanduse arengusse.

Ühisrahastuse kaudu omakapitali kaasamisse suhtume ettevaatlikult positiivselt, kuid sel moel laenukapitali kaasamisse mitte. Täiendav omakapitali kaasamise võimalus on teretulnud nii raha vajajate kui paigutajate poolel. Kui see lisab aktiivsust Eesti majandusse, võidame kaude kõik.