Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- Heido Vitsur
- 6. oktoober 2016 kell 12:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.President valitagu riigile, mitte erakonnale
Heido VitsurFoto: Raul MeeEesti presidenti tuleb otsida riigile, mitte erakonnale, kirjutab LHV majandusekspert Heido Vitsur.
Ma ei ütle, et presidendi valimise juures mind miski oleks vihastanud, sest keda erakondlike või isiklike huvide rahvuslikest huvidest kõrgemale seadmine meil enam vihastada saab? Häirima jääb aga see, et mitmest servast tulnud protseduurilistesse ettekäänetesse peidetud nurin ei tähenda midagi muud kui seda, et meie arengut jäävad ka praeguses keerulises olukorras pidurdama mitmesugused isiklikest või kildkondlikest huvidest kantud jala taha panemise katsed.Mis aga puutub sellesse, kuidas Eiki Nestor asja riigikogu vanematekogus kätte võttis ja vajaliku töö ära tegi, siis taoline toimimine on just see, kuidas olen meie tüüpi parlamentaarsetes riikides presidendi valimist ette kujutanud. Presidenti tuleb otsida riigile, mitte erakonnale. Sellises lähenemises ei ole parlamentaarsete riikide jaoks midagi imelikku või erandlikku.Viisi, kuidas antud olukorras tulemuseni jõuti, määrasid minu arust ära kaks asjaolu. Esiteks, nagu Jüri Adams mõned nädalad tagasi ilusti selgitas, on seaduseandja presidendi valimise korra seadustamisel põhiseaduse mõtet mõnevõrra rangemana tõlgendanud, mis omakorda võimaldas tühjade sedelite abil tekitada valimiskogus ummikseisu.Teiseks aga see, et Eesti rahvas ei lähtu presidendi institutsiooni tähtsustamisel mitte meie põhiseadusest, vaid emotsioonidest, mistõttu presidendi tähendust ja tema valimisprotsessi rahvas, poliitikud ja meedia tähtsustab suuresti üle. Presidendilt tahetakse või loodetakse ka seda, mille tegemiseks tal põhiseaduse järgi volitusi ega võimalusi pole.Paistab, et suurele osale meist meeldiks presidentaalne riik enam kui parlamentaarne. Ja eks ta olekski selles mõttes arusaadavam, sest presidentaalse riigi puhul tõenäoliselt ei sünniks nii palju omavahel viletsalt kokkusobivaid poliitilisi kokkuleppeid, kui meil koalisatsiooniläbirääkimistega pahatihti ette tuleb. Ükskõik, kas öeldu puudutab tegevuskava või ametikohtadele määramist. Paraku aga pole ühe või teise kasuks otsustamine lihtne, kuivõrd me oleme küll tajunud juba aastakümneid parlamentaarse valitsemisega kaasnevaid probleeme, siis sellele, et ebaõnnestunud president võib paadi hoopis viltu keerata, me eriti palju seejuures mõtelda ei taha.Aga ühest küljest oligi hea, et presidendi valimised just seekord sellise protseduurilise ummikseisu võimalikkuse välja tõid, sest mänguruumi sel korral jätkus ning õnneks oli ka sobiv kandidaat käepärast, nii et lõpptulemus sai igati positiivne.Eesti sai hea presidendi, aga kas ka aegade parima, seda saab näidata üksnes aeg. Materjali sellise kõrge tunnustuse saavutamiseks Kersti Kaljulaiul igatahes on.Äripäev küsis hinnangut presidendivalimiste tulemusele ja protsessile rohkem kui 350 arvamusliidrilt, juhilt ja omanikult. Samuti palusime kommenteerida lahkuva presidendi tööd. Pikemaid kommentaare avaldame arvamuslugudena, lühemad vormime reedel ilmuvaks kokkuvõtlikuks looks.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Konkurentsiameti juht kaotas ametnike 13nda palga: mulle ei mahtunud see pähe
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Riik süstib Hinrikuse ja Tamkivi fondi 10 miljonit riskiraha
SmartCapi Riskikapitalifond osaleb 10 miljoni euro suuruse investeeringuga kogenud asutajate juhitud Plural Fund II 500 miljoni euro suuruses rahastusringis.
SmartCapi Riskikapitalifond osaleb 10 miljoni euro suuruse investeeringuga kogenud asutajate juhitud Plural Fund II 500 miljoni euro suuruses rahastusringis.
Finnair hakkab jälle Tartusse lendama
Soome lennufirma Finnair alustab Helsingist Tartusse lendamist 2. juulil pärast seda, kui Tartu lennujaamas võetakse kasutusele GPS-signaalist sõltumatu lähenemislahendus.
Soome lennufirma Finnair alustab Helsingist Tartusse lendamist 2. juulil pärast seda, kui Tartu lennujaamas võetakse kasutusele GPS-signaalist sõltumatu lähenemislahendus.