Riik võiks arvutikasutajatele anda abi igapäevaste küsimuste lahendamisel ja soosida IT-kompetentsi suurenemist, leiab Swedbank ASi riskispetsialist Kärt Liivamägi.
- Kärt Liivamägi Foto: Erakogu
Rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC mõõtis 24 riigis 16–65aastaste inimeste funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ja probleemilahendusoskust tehnoloogiarikkas keskkonnas. Eesti noored on arvutikasutussageduse pingeridade tipus, kuid juba 35aastased ja vanemad pingerivi lõpus. Hea või väga hea probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas on vaid igal neljandal Eesti täiskasvanul. Võimalustest, mida arvuti kasutamine pakub, saavad vähem osa eakamad, muukeelsed, vähem haritud ja lihtsamatel ametikohtadel töötavad inimesed. See ebavõrdsus kandub edasi ka muudesse valdkondadesse ja tekitab sotsiaalseid probleeme.
Eesti ühiskonnas on infotehnoloogia teadmiste ebavõrdsus, mis tekitab vanemaealisele elanikkonnale probleeme. Vanemale generatsioonile valmistavad peavalu ka lihtsamad teemad, näiteks kui arvuti installeerib iseseisvalt operatsioonisüsteemi Windows 10, aga kasutaja on harjunud teisega. Palju küsimusi tekitab ka see, kui ID-kaardi haldustarkvara annab teate, et isiku sertifikaadid on aegunud.
Rohkem lisandväärtust
Et tagada ühiskonnas võrdsem infotehnoloogiliste teadmiste jaotus, tuleks luua üleriigiline programm, mille raames on arvuti kasutajatel võimalus tasuta saada abi oma igapäevaste praktiliste küsimuste lahendamisel. Oluline oleks tagada riigi poolt tasuta infotehnoloogiaalase abi kättesaadavus eri kanalite (telefoninõustamine, koolitused ja konsultatsioonid) kaudu, mis aitaks vähendada ebavõrdsust vähemkindlustatud ja vanemaealiste kodanike seas.
Kodanikele vabalt kättesaadav infotehnoloogiaalane tugi nõuandetelefoni näol aitaks kesisema IT-alase teadmisega arvutikasutajal tõsta teadlikust arvuti turvalisuse, pahavaraga ümberkäimise, programmide uuendamise jms asjus.
Lisaks tasuta nõuandetelefonile oleks üks programmi olulisi aspekte regulaarne infotehnoloogiakoolitus isikutele, kes soovivad omandada valdkonna baasteadmisi. Lisaks on nende kursuste raames kodanikel võimalik õppida kasutama kontoritarkvara (Excel, PowerPoint ja Word). Nende oskuste omandamine suurendab isiku kompetentsi, tänu millele on tal võimalik luua suuremat lisandväärtust ning seeläbi saada suuremat töötasu. Riigi jaoks oleks tegemist investeeringuga, kuna suurema töötasuga laekub riigile rohkem makse.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, ACE Logisticsi, Eesti Gaasi, Silberauto, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.