IRL, miks Sa mind petsid?

IRLi valimisprogrammist leian lubaduse üldist maksukoormust mitte suurendada. Ometi on mootorsõidukite registreerimismaks, pangalõiv, limonaadimaks ning alkoholipoliitika plaanitust suurem karmistamine vaid mõned näited, mille abil püütakse enda, kuid eelkõige tulevaste partnerite kulukaid valimislubadusi täita. Ja seda mitte parempoolsusele omase, lisandväärtuse tekitamise arvelt!

Samuti seisis IRL vastu astmelise tulumaksu kehtestamisele. Tulumaksureform viib aga olukorrani, kus enda edu nimel vaeva näinud ja rohkem kui 1758 eurot teenivate inimeste maksukoormus võrreldes senisega kasvab ning seda mittesolidaarselt madalapalgalistega. Samuti karistatakse edukust, sidudes trahvid palga suurusega ehk kõrgemapalgalised tasuvad eksimuste eest põhjendamatult kõrgemat hinda - trahv peaks olema karistus, mitte eelarvesse rahakogumise vahend.

Liigne paternalism

End parempoolse erakonnana defineerides peaks IRL teadma, et riigi ülesanne on täita ainult need „augud“, mida ühiskonnaliikmed üksinda ei suuda ning mitte teha oletusi, mis kellelegi parem on. Kindlasti ei tähenda see harjumuste plaanitaval määral suunamist maksupoliitika abil.

Vaba kodanikuna teab igaüks ise, kui palju limonaadi või alkoholi tal on mõistlik tarbida ning vastutab valeotsuste eest tervislikust seisundist, sotsiaalsetest suhetest või karistusseadustikust tulenevate tagajärgedega. Uue koalitsiooni poolt tõstetavad lahja alkoholi aktsiisid pole selle põhimõttega mitte ainult vastuolus, vaid suunavad tarbima kangemat, rääkimata piirikaubanduse hoogustamisest!

Haldusreformi lõpuleviimine ei kaalu üles ümberpööramatuid maksurefome ning riigi senisest suuremat sekkumist üksikisiku otsustusvabadusse. See on täna võimalik ainult oma näo kaotanud IRLi võimuiha tõttu ja sellepärast lasen järgmistel valimistel kasti protestihääle mõne teise erakonna poolt.