Üle poolte (55%) töötajate rahulolematus palgaga tuleb suuresti sellest, et palgatase ei võimaldama majanduslikult „normaalselt“ toime tulla. Normaalne toimetulek on suhteline mõiste ja ootused oma elukvaliteedile on inimestel erinevad, nt müügi- ja teenindustöötajad, kes hindasid eelmise aasta sügiseses palgauuringus oma toimetulekut palgaga keskmiseks, teenisid 570 eurot kätte (mediaan), tippspetsialistid, kes hindasid oma toimetulekut keskmiseks, teenisid 960 eurot kätte. Seega ei tähenda töötajatele toimetuleku tagamine seda, et kõigile tuleks 1000 eurot kätte maksta.
Töötajad, kes ei ole majanduslikel põhjustel töötasuga rahul, on altimad palga pärast töökohta vahetama. Näiteks oma palgaga kehvasti toimetulevatest müügi- ja teenindustöötajatest kavatses lähema kuue kuu jooksul töökohta vahetada 41% uuringus osalenutest, oma palgaga keskmiselt või hästi toimetulevatest töötajatest plaanis töökohavahetust 20%.
Töötajad, kes tulevad küll oma palgaga majanduslikult keskmiselt, hästi või väga hästi toime, aga ei ole rahul oma töötasuga, ei ole sagedamini rahul ka muude teguritega, nagu näiteks juhtimiskvaliteet või töökorraldus, kurdavad motivatsiooni languse ja töö ebahuvitavuse üle, samuti ei tunneta nad, et neid heade tulemuste eest tunnustataks. Ebamugavuste või igavuse eest oodatakse suuremat kompensatsiooni ja see tekitabki palgasurve, mida on aga üksnes palgatõusuga pikemas perspektiivis keeruline maandada.
Seega ettevõtted, kus palgatase on toimetuleku piiri peal, peavad paratamatult arvestama sellega, et mingi osa töötajatest vaatab pidevalt ringi paremate pakkumiste järele ning pidavalt tuleb tegeleda uute töötajate otsimisega, mis kindlasti lihtsamaks ei muutu. Paariprotsendine palgatõus võib ettevõtte seisukohalt olla üsna kulukas ja kärpida kasumit, madalapalgaliste töötajate vaatenurgast on selline muutus aga hoomamatu ning tööle soovijate hulka ilmselt ei suurenda. Üks võimalus palgasurvega toime tulla on püüda vähendada tööjõuvajadust, mis aga ei pruugi kõigil tegevusaladel võimalik olla.
Ettevõtetes, kus palgatase tagab töötajatele „normaalse“ või ootustele vastava toimetuleku, aga ikka virisetakse, peaks üle vaatama, kas on mingeid muid rahulolematuse põhjusi või häirivaid tegureid, mis palgasurvet tekitavad.
Suurenda emotsionaalset sidet töö ja organisatsiooniga
Töötajate palgasurvet aitab ohjeldada töö huvitavamaks muutmine ja tööga seotud positiivsete emotsioonide pakkumine. See suurendab sidusust nii töö kui ka organisatsiooniga. Töötajad, kes tunnevad, et nende töö on nende kutsumus, kes naudivad oma tööülesannete täitmist ja keda tunnustatakse, on oluliselt sagedamini rahul tööga üldiselt ja ka palgaga, isegi siis, kui palgatase on võrreldes sarnaste töödega alla keskmise.
Töötajatele hüvede pakkumisel unustatakse teinekord ära lihtsad asjad, nagu näiteks kaasaegsed ja korras töövahendid ning läbimõeldud töökorraldus. Niisama passimine ja tooli soojendamine, läägav arvuti või topelttöö viivad motivatsiooni alla ning seda ei aita tõsta ka soodustingimustel spordisaali kasutamine. Vahetu juhi inimlik suhtumine ja nakatav entusiasm on aga tegurid, mis toetavad töötahet ka rahaliste preemiateta.