E-Eestilt üle bio-Eestile

Nagu ütles Valdur Mikita, siis eestlasel on ühes käes Skype ja teises väike seenenuga. Eesti arengunarratiiv järgnevateks kümnenditeks peab olema kooskõlas nii meie juurte kui ka pürgimustega. Me tahame saada eurooplasteks, jäädes seejuures läänemeresoomlasteks. Eesti uus ja edukas suund peab olema kooskõlas nende kahe dimensiooniga.

Eesti peaks võtma eeskuju innovatsiooniliidritest (Soome või Saksamaa) ja looma riikliku osalusega interdistsiplinaarse biomajandusklastri, mis ühendaks teadmised, kapitali ja ettevõtted erinevatest valdkondadest, mis tavapäraselt koostööd ei tee. Klastri eelised oleksid maksimeeritud väärtusahelad, konsolideeritud ja optimaalse rakendusega arenduskulud ja kokkuvõtvalt – ühine suund. Eesti on pisike ja see seab omad piirid ettevõtete investeeringutele. Tulemusena kannatab arendustegevus ja ka Eesti konkurentsivõime tervikuna.

Eestil on kõrge bioressursside isevarustatuse määr. Muidugi pole tase püsiv, kui loodusvarade ekspluateerimine toimub liiga tempokalt ja mõtlematult. Sellegipoolest on tegemist õnnistuse ja ka julgeolekugarantiiga. Lisaks, vaadakem PISA tulemusi – Eesti kooliõpilased valdavad reaalaineid väga heal tasemel. Seejuures oskavad meie noored erinevalt läänemaailmast keskmisest kõrgemalt hinnata vaarisade põlistalusid või metsa ilu.

Seega, eelduseid on küllalt. Mina näen siin selget võimalust Eesti edulooks, mis käib käsikäes meie identiteedi ja pürgimustega. Kuid olgu öeldud, et innovatsiooniliidrite sekka jõudmine saab olla vaid riikliku tähtsusega strateegilise juhtimise tulem.

Biomajanduse klaster – innovatsiooniliidrite algatus

Michael Porteri kohaselt on ärisuunitlusega klaster ettevõtete, tarnijate ja muude seotud institutsioonide geograafiline või majandusalane võrgustik. Klastreid iseloomustab tootlikkuse ja konkurentsivõime tõstmine. Meile teada-tuntud Silicon Valley pole olemuselt midagi muud kui klaster.

Tänapäevase ja innovatiivse biomajanduse eeldus on konsolideerumine majanduslikes valdkondades, mis tavaliselt omavahel koostööd ei tee. Sealhulgas põllumajandus, metsandus, toidutööstus, keemiatööstus, plastitööstus, puidutööstus, ehitussektor, energiasektor, masinatööstus ja tehaseinseneeria. Selles iva seisnebki – klaster ühendaks omavahel erineva spetsialiteediga ettevõtted, organisatsioonid ning institutsioonid, et sünniks sümbioos. Kõige selle juures on oluline, et lähedal seisaks ka riik, kes toetaks poliitilisel tasemel.

Vaadates innovatsiooniliidreid, on nad täpselt seda mudelit viimase kümnendi jooksul rakendama hakanudki ja loonud toimivaid biomajandusklastreid. Näiteks Soome CLIC-nimelisel biomajandusklastril on vägagi ambitsioonikad plaanid – viia Soome globaalseks biomajanduse turuliidriks!

Eesti Biomajanduse Klaster

EBECi (Estonian BioEconomy Cluster) strateegiline telg oleks biokemikaalid, biomaterjalid, biogaas ning muud biokütused ja taastuvressurssid. Senisest tüüpilisest klastri ülesehitusest erinevalt oleks liikmete ring palju laiem, lähtudes tänapäevasest stakeholder theory'st, mis sätestab, et kaasata tuleb kõik sidusgrupid, mis omavad tulemile või protsessile olulist mõju. Juhtimisorganid peaksid olema võimalikult laiahaardelised – lõviosa ettevõtjad, mõned juhtivteadurid ning riigiametnikud erinevatest avaliku sektori institutsioonidest. Ettevõtjatel on võimalus kasutada kõikide sidusgruppide teadmusbaase. Mis puutub asukohta, siis geograafilist lähestikku asetsemist on teatud juhtudel tõesti vaja, aga mitte tingimata. Eesti on ainult pisut suurem kui näiteks üks Saksamaa liidumaa, kus ettevõtted ei paikne kõik ühes linnakus.

Koostöö, koostöö ja veelkord koostöö!

Olen kindel, et (öko)innovatsioon, toimiv biomajanduse klaster koos riigi partnerlusega leevendaks meie probleeme, eelkõige ääremaastumist. Iga Eestimaa nurgake peaks tootma biomassi, mis utiliseeritaks jätkusuutlikus tempos ja millest valmistataks kõrge väärtuslisandiga produkte algusest peale Eestis. Nii oleme loonud tooted, mille järele on kasvav nõudlus, sest konkurents loodusressurside üha teravneb, inimkonna vajadus materjalide, energia ja toidu järele suureneb ning üha enam otsitakse turvalist ning puhast elukeskkonda. Meie lahendus annab võimaluse pärandada oma lastelastele puhas ja edukas Eestimaa.

Ja ülejäänud maailm kadestaks meid.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, ACE Logisticsi, Eesti Gaasi, Silberauto, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.