Euroopa Komisjon vaidleb robootika üle, aga pole esialgu kuigi kaugele jõudnud, kirjutab europarlamendi saadik Kaja Kallas (Reformierakond).
- Kaja Kallas Foto: Andras Kralla
Suurem osa vaidlusi robootika ja tehisintellekti reeglite üle taandus Euroopa parlamendis viimati arutlemisele selle üle, kas robotid võtavad inimeste töökohad või mitte. Küsimuse all oli, kas me peaksime masinate laiemat kasutuselevõttu takistama või laskma asjadel areneda omasoodu.
Toon esile kolm suuremat vaidlusi tekitanud teemat.
1) Universaalne sissetulek – kuna robotid võtavad inimeste töökohad, siis peaksid inimesed saama lihtsalt tasu olemise eest. Siin tekib hulk mitmesuguseid küsimusi alates sellest, kust see raha peaks tulema, kuni selleni, et see ei soodusta ettevõtlikust ja loovust. See idee toetust ei leidnud.
2) Robotite maksustamine – kuivõrd robotid võtavad inimeste töökohti, siis peaks nende pealt makse maksma. Maksustamise idee toetajad vaatasid mööda faktist, et enamik robotite ja tehinsintellektiga tegelejatest ei ole suured ettevõtted, vaid alles alustajad. Kui me robootika maksustame, siis liiguvad sellised ettevõtmised Euroopast välja piirkondadesse, kus see maksustatud ei ole, ja meile jääb ainult robotite ja tehisintelleketi passiivsete kasutajate roll. Ka see idee ei leidnud parlamendi enamuse toetust.
3) Roboti isiku loomine – lisaks füüsilisele isikule ja juriidilisele isikule peaks seadustesse tekitama ka uue, nn roboti isiku, kes oma tegude eest vastutab. Mulle tundus see idee toores ja kantud suuresti kindlustusfirmade huvist. Idee oli luua tagatisfond, kes katab kulusid, kui midagi peaks juhtuma. Kuigi masinad arenevad järjest enam ning on võimelised ka õppima, siis seda olukorda ei teki nii pea, et masin üksi teeb ja toimetab ning ei kuulu kellelegi. Parlamendi enamus soovitas uurida, kas selline regulatsioon on mõistlik.
Hirm töökohtade kadumise ees on ühiskonnal olnud alates sellest ajast, kui esimesed masinad leiutati ja kasutusele võeti. Näiteks tekstiilimasina leiutajale ei tahtnud kuninganna Elisabeth esialgu patenti anda, sest kartis, et see masin jätab tema käsitöölised tööta. Käsitööliste töö hulk tõesti vähenes, kuid samas tekkis uusi töökohti, mida varem ei olnudki. Nii on ka robotitega: peame rohkem mõtlema sellele, kuidas saame koos robotite ja tehinsintellektiga töötada, mitte niivõrd muretsema nn terminaatorite pärast, kes meie maailma tahavad vallutada.
Seotud lood
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.