Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kollektiivse Savisaare mürk veenis

    Ettevõtja Raivo HeinFoto: Andres Haabu

    Tallinnas aastakümnetega välja arenenud kollektiivne Savisaar sunnib Jüri Ratast ja Taavi Aasa käituma nii nagu superorganismile vajalik, kirjutab ettevõtja Raivo Hein.

    Hans H. Luige kunagine idee, et internetiportaalide kommentaariumist saaks rahva kollektiivne mälu, täitus osaliselt, selles halvemas pooles. Ei tulnud sellest intellektitaolist ühismälu, vaid kollektiivne peldikusein. Kollektiivne sein, kus väljenduksid inimeste parimad mõtted ja intelligents, on veel lapsekingades.
    Arvutimaailmas ehitatakse samal ajal aina võimsamaid masinaid, superkompuutreid. Ühel hetkel tuleb transistoride arvule kiibis paratamatult piir ette – nende trükkimiseks kasutatakse ultraviolettvalgust, mille lainepikkusest väiksemaid loogilisi ühendusi valmistada ei saa. Et veelgi suuremat jõudlust saada, ühendatakse miljoneid kiipe rööbiti, kus igaüks saab teha oma osa kogu arvutusest. Toimib kollektiivne arvutimälu, mis suudab emotsioonivabalt otsuseid teha!
    Aga ka seal tuleb piir ette. Järgmiseks sammuks saab kvantarvuti. Kui praegustes on väiksem andmeühik bit, mis on kas 0 või 1, siis kvantmasinas on selleks kubit ja tema väärtus on samaaegselt nii 0 kui ka 1. Kui praeguse masinaga kulub 256bitise krüpteeringu lahtimuukimiseks universumi eluiga, siis kvantarvuti teeb selle toimingu hetkega.
    Sealt aga pole enam tehisintellekti (AI) aeg kaugel. Singulaarsuse saabumisega on igasugustel kollektiivsetel inimseintel lõpp käes nagunii.
    Raamatust sai peldikusein
    Arvutimaailmast saab seoseid tõmmata igapäevapoliitikasse. Mart Laari julged, vajalikud ja ebapopulaarsed reformid 25 aastat tagasi olid nagu värske tuuleõhk Augeiase tallides. Mõeldi suurelt ja tulevikule keskendudes. Tehti ära asjad, ilma milleta me täna oma riigi sünnipäevi ei peaks.
    Aja jooksul on hoogsast raamatust saanud peldikusein. Poliitika on muutunud haisvaks olluseks, kus ühte sootsiumi kogunenud inimesed on zombistunud ja käituvad nii, nagu neid käituma sunnitakse. Muidu jäävad nälga ja peaks tööle minema.
    Sellisele närvivõrgustikule pani Edgar Savisaar aluse juba aastakümneid tagasi. Püramiidi otsas istub isake, kes määrab ära all olevate kihtide kogu toimetamise, ideoloogia, ütlemised, tegemised. Kollektiivne Savisaar on nagu inimkeha, kus aju annab jäsemetele käske. Kui keegi streigib, elimineeritakse ta kohe ja luuakse mõne kuuga uus. Kollektiivne Savisaar jälgib vaid ühte eesmärki – täita vastu vaidlemata käske.
    Aja jooksul muutuvad ka kõik organid samasugusteks minivõrgustikeks. Isegi kui tipus olija peaks kaduma, ei oska ega tahagi allpool olijad enam vabaks saada.
    Tallinna linn on kollektiivse Savisaare hea ja ehe näide. Pea aastakümneid valitsenud valetamise, vassimise, demagoogia, varastamise ja korruptsiooni ideoloogia valitseb ka pärast jumala kõrvalejäämist. Tegelaste teod on samasugused nagu juhil. Riburada lüüakse nupukesi kuriteokahtlustustega laualt maha, aga see ei sunni muutuma. Mürk on tugevasti veenides ja närviühendused hoiavad kinni.
    Kui kaua valetada, siis hakkab inimene seda ka ise uskuma. Mõni päev enne, kui Sarapuu ära viidi, kõlasid tema vastused ajakirjaniku küsimustele nagu ausal inimesel ikka – alusetud süüdistused. Kollektiivse Savisaare üks nõrkus on aga see, et suu räägib küll ühte juttu, aga kehakeel ei valeta. Vaadake see intervjuu uuesti üle, siis näete.
    Keha protesteerib
    Jüri Ratas jällegi ei tea täpselt, kellega ta ühes parteis on. Sarapuu kinnipidamise järel viie minutiga avalduse teinud peaminister ei mäleta, et linna on volikogu esimees on samuti kahtlustuse all. Ei tea, et linn üldse linnapeata on. Olles tippu saanud, ei oma ta veel kõiki vajalikke neuroneid ja nende ühendusteid ega tea ta täpselt, mida vasak või parem käsi teeb.
    Tegelikult teab ja tunneb ta muidugi kõiki. Kollektiivne Savisaar sunnib aga käituma nii nagu superorganismile vajalik.
    Taavi Aasaga sama lugu. Higimullid otsaees ja nägu punane, räägib ta, et ei ole prügil ja Sarapuul miskit seost leidnud. Samal ajal kisavad kõik ümberringi, et kuningas on alasti. Taavi seda ei näe, kollektiivse Savisaare haare on lihtsalt nii tugev. Aga keha protesteerib. Kui seda ei oleks, siis hakka või uskuma, et AI on juba valmis. Näiteks Heimar Lenki Tallina TV pealt vaadates ja kuulates on juba raske mõista, kas tegu on arvutiga või vajab ta doktor Vassiljevi abi. Vähkkasvaja on tema puhul erilised mõõtmed saavutanud.
    Äkki ongi AI valmis?
    Õnneks veel mitte.
    Ka tehisintellekti juures on kõige tähtsam küsimus tulevikus aru saada, kas või millal masin valetab. Inimeste puhul suudab hea haridusega kollektiivsest haardest vaba olev kodanik vahet teha heal ja halval, õigel ja valel.
    Kui me selles ebaõnnestume, on mõõtmatu jama majas. Kahjuks on jama majas ka praegu. Tallide puhastamiseks oleks Heraklest vaja. R2D2 või C-3PO robotid „Tähtede sõja“ filmist oleks vist ka parem lahendus kui praegune.
  • Hetkel kuum
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Konkurentsiameti juht kaotas ametnike 13nda palga: mulle ei mahtunud see pähe
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohitid: kinnisvara hind jõuab aastaga tippu
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Euroopa tarbijaühendused esitasid Temu peale ühiskaebuse
Euroopa tarbijaühenduste hinnangul pole Hiina odavkaubandusplatvorm Temu pakkunud klientidele seaduses nõutavas ulatuses tarbijakaitset ja kasutab keelatud manipuleerivaid kauplemisviise.
Euroopa tarbijaühenduste hinnangul pole Hiina odavkaubandusplatvorm Temu pakkunud klientidele seaduses nõutavas ulatuses tarbijakaitset ja kasutab keelatud manipuleerivaid kauplemisviise.