Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- Heido Vitsur
- 6. juuni 2017 kell 8:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Hakake ebastabiilsusega harjuma
Presidendi majandusnõunik Heido VitsurFoto: Andres HaabuTeistsugune ja vähem stabiilne maksusüsteem on paratamatus, millega tuleb varem või hiljem harjuma hakata, väidab majandusekspert Heido Vitsur.
Maksupoliitika üldised raskused algavad sellest, et elus on vaja ühteaegu nii stabiilsust kui ka muutusi. Ja muutusi mitte üksnes seepärast, et üks või teine maks või kogu maksusüsteem eraldi võetuna halb või iganenud oleks, vaid seepärast, et elus on peale põhiliste inimõiguste vähe sellist, mis ei muutu ja mille korraldust ei oleks otstarbekohane või isegi hädavajalik aeg-ajalt kohendada. Samas võivad aga mis tahes eluvaldkonnas toimunud muutused nõuda kogu sotsiaalmajandusliku korralduse tõsist inventuuri.Võtame näiteks mitte enam silmapiiril terenduva, vaid juba kätte jõudnud digirevolutsiooni ja elanikkonna vananemise. Need kaks kokku muudavad järgmise veerandsajandi jooksul meie elu rohkem, kui seda suutsid teha möödunud poolteist sajandit. Nende toimel muutuvad töötamise iseloom ja töösuhete stabiilsus. Viimane neist ka töötamise regulaarsuse, geograafilise asukoha ja töökohtade ning kutsealade paljususe poolest.Kuidas automaadid ja robotid lihtsaid masstööle orienteeritud töökohti kaotavad, näeb igaüks pangaautomaatide ja kassade kasutamise pealt. Eile, kui ühest kaubanduskeskusest läbi astusin, oli seal 16 tavalisest kassast töös kaks, kuid 12 iseteeninduskassat kasutas kümme inimest. Selleks muutuseks on kulunud üksnes mõni aasta.Ma ei tea, milline on maksusüsteem 25 aasta pärast, kuid olen kindel, et me ei saa oma järeleproovitud maksusüsteemi siis kuigivõrd kasutada. Aktsiisid on ilmselt ainukesed, mis eriliste muutusteta alles jäävad. Teised maksud peavad muutuva maailmaga kohanduma. Nii kohalikul kui ka riigi tasandil. Kuid mida need tasandid e-riigis üldse tähendavadki?Praegused muudatused otse tulevikku ei viiMa ei arva, et koalitsiooni kavandatud maksumuudatused meid otse tulevikusüsteemi suunas viivad, kuid sellele vaatamata teevad nad ära ühe kasuliku teo. Nad on algatanud diskussiooni Eesti maksusüsteemi üle ja hakanud kõigutama arusaama, et meil ongi kogu ettenähtavaks ajaks olemas universaalselt sobiv maksusüsteem, mida muuta ei tohi.Seda meie maksusüsteem päris kindlasti ei ole. Esialgu aga on meil palju olulisem aru saada, et meeldib see meile või mitte, tuleb hakata elama mõnevõrra teistsuguses ja vähem stabiilses maksusüsteemis. Ma ei oska hinnata, kumb oleks meie ettevõtjatele kasulikum: kas saada kuni viimase võimaluseni kasu senisest maksusüsteemist või alustada kohe kohanemist eluga senisest turbulentsemas maailmas.Meie ettevõtjad on seni olnud tänu maksusüsteemi ja maksumäärade stabiilsusele erandlikult heas olukorras ja see on meie majanduskasvule ja ka üldisele heaolule kasuks tulnud. Kuid paraku sellises ulatuses, et oleme oma elukorralduses sotsiaalse poolega – sotsiaalne kaitstus kõige laiemas tähenduses, ebavõrdsus – nii Euroopa Liidus kui ka OECDs kõige viletsemate hulka vajunud. Ja seda vaatamata sellele, et saame sotsiaalprobleemide lahendamiseks tuge Euroopa Liidult. Tundub, et miski on siin tasakaalust väljas.- Hetkel kuum
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Konkurentsiameti juht kaotas ametnike 13nda palga: mulle ei mahtunud see pähe
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Riik süstib Hinrikuse ja Tamkivi fondi 10 miljonit riskiraha
SmartCapi Riskikapitalifond osaleb 10 miljoni euro suuruse investeeringuga kogenud asutajate juhitud Plural Fund II 500 miljoni euro suuruses rahastusringis.
SmartCapi Riskikapitalifond osaleb 10 miljoni euro suuruse investeeringuga kogenud asutajate juhitud Plural Fund II 500 miljoni euro suuruses rahastusringis.
Finnair hakkab jälle Tartusse lendama
Soome lennufirma Finnair alustab Helsingist Tartusse lendamist 2. juulil pärast seda, kui Tartu lennujaamas võetakse kasutusele GPS-signaalist sõltumatu lähenemislahendus.
Soome lennufirma Finnair alustab Helsingist Tartusse lendamist 2. juulil pärast seda, kui Tartu lennujaamas võetakse kasutusele GPS-signaalist sõltumatu lähenemislahendus.