Patsient jääb kaotajaks

Kevadel lubas valitsus, et tervishoid saab nelja aasta jooksul lisarahastust kokku 215 miljonit eurot, mis läheb peamiselt ravijärjekordade vähendamiseks. Nii saavutati Euroopa Liidu eesistumise eel tervishoiutöötajatega kodurahu ning streik jäi tookord ära.

Haigekassa seaduse muutmise eelnõu avab kevadise lubaduse sisu täpsemalt. Kava kohaselt suurendatakse haigekassa tulubaasi mittetöötavate pensionäride pensionilt aastate kaupa kindla valemi alusel leitud summadega – nelja aasta jooksul kokku 551 miljoni euro võrra. Eelnõus läheb sellest tervishoiu lisarahastamiseks 209 miljonit eurot, kuid mis saab ülejäänud 342 miljonist?

Kulud kasvavad kiiremini

Nimelt antakse eelnõu kohaselt järk-järgult haigekassale üle seni riigieelarvest rahastatud 17 tervishoiuteema rahastamine, tänaste hindadega kokku 100 miljoni euro eest aastas. Ületulevate kulude puhul hakkas silma kolm asjaolu. Esiteks oleks märkimisväärne osa neist haigekassa jaoks avatud kohustus, st neid ei saaks lepinguga piirata ja nende eest tasutakse vastavalt esitatud arvetele. Teiseks tõotavad nimetatud kulud kasvada keskmisest kiiremini. Ja kolmandaks, kui seaduseelnõu finantsprognoosis võeti tulude planeerimisel kenasti arvesse nii pensionäride arvu tõus kui ka pensionide suurenemine, siis kulud jäeti arusaamatutel põhjustel järgnevaks neljaks aastaks tänasele tasemele.  

Suurematest riigieelarvest üle tulevatest ridadest kulub kiirabile koos töötajate palkadega tänavu 41,7 miljonit eurot. Tervishoiutöötajate kollektiivlepingu kohaselt tõuseb 2018. aastal arstide palga alammäär 8% ja kiirabitehnikutel 14%. Lisaks kasvab aasta-aastalt kiirabi väljakutsete arv. Seega kiirabi kulubaas peaks järgmistel aastatel kindlasti suurenema.

HIV-positiivsete ja AIDSi-haigete raviks on planeeritud 15,4 miljonit eurot aastas. Eestis on umbes 9600 HIV-positiivset ja neid lisandub aastas 250–300 ringis. Ravi saavad neist täna vaid pooled ja aastase ravi maksumus inimese kohta on 5500 eurot. Viimasel ajal on ravitavate hulk kasvanud 500–600 inimese võrra aastas, mis tähendaks täiendavat kulu tõusu vähemalt 2,75 miljonit samal perioodil.

Ravikindlustamata isikute vältimatuks abiks plaanitakse riigieelarves 8 miljonit eurot aastas. Kui 2015. aastal kulus selleks 7,2 miljonit ja aasta hiljem ligi 10% enam, siis on raske uskuda, et teenuse hindade pideva tõusu tingimustes jääb nimetatud kulurida eelolevatel aastatel muutumatuks.

Hambaravihüvitiste tarbeks kavandatakse 12 miljonit eurot. Eestis on üks miljon täiskasvanut, kellele hüvitis mõeldud. Umbes 30%le neist, nagu pensionärid, puuetega inimesed jt sotsiaalselt haavatavad grupid, on hüvitise aastamäär 85 eurot. Ülejäänutele kehtib 30eurone hüvitis aastas. Eelarvelise kulu suurt ületamist oleks võimalik tulevikus ohjata vaid haigekassa praeguse poliitika jätkumisega, kus hambaravikliinikutest lepingupartnereid on vähe ja seepärast jääks teenus paljudele soovijatele kättesaamatuks.

Lisaraha jääb väiksemaks

Näidete rida võiks pikalt jätkata. Muudatuste tulemusena saame kaasa mitu probleemi. Esiteks kasvab haigekassa eelarves avatud kohustuste arv ja osakaal. Nii satub veel tugevama surve alla lepinguliste teenuste rahastamine ehk perearstiabi, eriarstiabi ja haiguste ennetus.

Teiseks väheneb olulisel määral summa, millega lubati just eriarstiabile lisaraha. Haigekassa eelarve on viimasel ajal kasvanud keskmiselt 7% aastas. Kui nelja aasta peale riigieelarvest üle tulevad kohustused panna tagasihoidlikumal moel vaid 5% võrra aastas kasvama, siis kuluks 551 miljonist eurost ära 388 miljonit. Seega langeks tervishoiu lisarahastus veel 47 miljoni euro võrra ehk algselt lubatud 215 miljoni asemel 162 miljoni euroni, keskmiselt 40 miljoni euroni aastas.

Ühelt poolt võib tunduda ka veerandi võrra vähenenud summa suurena, aga kui meenutame, et sel aastal kulus ainuüksi tervishoiutöötajate palgatõusuks 23,6 miljonit eurot ja uueks aastaks on kokku lepitud kaks korda kõrgemad palga alammäärad, siis tundub kaotajaks jäävat jällegi patsient, kes peab leppima ravijärjekordade pikenemisega. 2019. aastal lisarahastusest sektori palgatõusudeks enam ei piisaks ning streigioht ilmselt suureneks taas. 

Paar päeva tagasi juhtusin kuulma peaministri partei valimisreklaami, kus esitleti töövõiduna ka tervishoiu lisarahastust 215 miljoni euro võrra. Nagu näha, siis tegelik lisarahastus on konservatiivse mudeli järgi nelja aasta jooksul 162 miljoni eurot, tegelikkuses ilmselt veelgi väiksem. Lubaduste täitmiseks võiks soovitada valitsusel osa plaanist tagasi keerata. Kõige paremini sobiks selleks kiirabiteenuse jätmine riigieelarve kuludesse, sama võiks kaaluda ka HIV-positiivsete ravi ja ravikindlustamata isikute vältimatu abi puhul. Vastasel juhul on järgmiste riigikogu valimiste eel opositsioonis olevatel parteidel kõva trump taskus. 

 

 

Autor: Kadri Tammepuu