• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • 28.08.17, 06:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

E-residentsus panga pilgu läbi

Kuna karmide nimedega regulatsioonid panevad pankadele hulga kohustusi, on Eesti pangad e-residentide suhtes ettevaatlikud, selgitab SEB panga väikeste ja keskmiste ettevõtete segmendi juht Edward Rebane.
Edward Rebane
  • Edward Rebane Foto: Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
E-residentsuse eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse ja kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga ka isikutel, kes ei ole Eesti residendid. Selle projekti ambitsioon on suur. Esialgne plaan oli saada 2025. aastaks 10 miljonit e-residenti. Kindlasti on tegemist ideega, mis väärib suurt tunnustust ning tõstab Eesti mainet e-riigina.
Pangakonto Eesti pangas annab e-residentidele ja nende loodud ettevõtetele võimaluse kasutada ka teisi teenuseid ning seetõttu on pangad ühed esimesed kohad, kuhu e-residendid pöörduvad. Siiski on pangakonto avamine neile pikk ning vaevanõudev protsess.
Eestist kaugel viibivate e-residentide soov on suhelda pangaga distantsilt ning avada endale või oma ettevõttele konto Eestit külastamata. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus on loonud selleks ka seadusliku aluse, kuid sätestanud ka tõsiseid tehnilisi nõudeid. Oluline on, et video teel kliendisuhte algatamisel peavad pangad tegema kontrolli ning kogu protsessi salvestama ja säilitama. See nõuab pankadelt täiendavaid arendusi ning sisaldab ka päris palju riske.
Eksimus läheb kalliks maksma
Nendele riskidele viitavad põhiliste regulatsioonide nimed, mis panganduse protseduure paika panevad – näiteks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus ja „tunne oma klienti“ põhimõtted. Nende regulatsioonide tõttu on lihtsa e-residendi teekonnal Eestiga seotud ettevõtte omanikuks pangad esimesed asutused, kes põhjaliku kontrolli teevad. Nende kohustus on teada oma klientide tausta, tema huvisid ning konto avamise põhjust.
Lisaks on pangad kohustatud koguma mitmesuguseid andmeid nii kliendisuhte loomisel kui ka hiljem kogu kliendisuhte jooksul. Pangad peavad kontrollima nii andmete õigsust kui ka tehinguid ning nende raha päritolu. Eksitused selles valdkonnas on viinud rahvusvahelisi panku viimastel aastatel ajaloo suurimate trahvide ja reputatsioonikahjudeni. Ning see on põhiline vastus küsimusele, miks Eesti pangad on e-residentide suhtes ettevaatlikud.
SEB Panga jaoks on ülioluline, et e-residendid ning nende asutatud ettevõtted omaksid seost Eestiga. Sest lõppkokkuvõttes, selles seisnebki e-residentsuse mõte: luua lihtne võimalus inimeste/äride/üksikute projektide sidumiseks meie riigiga. Kuid e-residendid soovivad avada kontosid peamiselt ettevõtetele, mille omanikud või juhatuse liikmed on e-residendid. Kas see on just õige põhjus pangandusteenuse pakkumiseks?
Pangana on meile oluline, et eraisikud ja ettevõtted, kellega loome kliendisuhte, loovad meie riigis väärtust. Selleks võib olla ettevõtete puhul näiteks Eestis asuv tootmisüksus, Eestis asuvad kliendid või lepingupartnerid. Ning sellisel juhul, kui e-residendi asutatud ettevõte plaanib tegutsema hakata Eesti turul ning seetõttu on olemas vajadus ka avada pangakonto pangas, ei tohiks kliendisuhte loomisel probleeme tekkida. Pangad ei ole olemuselt ettevõtlust või äriarendust pidurdavad asutused.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.12.24, 17:29
Foruse enam kui 10aastane koostöö Viru Keskusega – tehnohooldusest maineka rohesertifikaadini
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele